- Mille poolest erinevad aeratsiooni ja küllastusvöö? - Mis iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihti? - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? - Mis on piosemeetriline tase? - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? - Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme? - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid
meretase liiv aleuriit maavärinad/ vihmaperioodid Maalibisemised ja varingud XII: Eesti? Maalibisemised ja varingud XIII: soliflukatsioon üles sulanud pinnas valgub nõlvast alla klindiastangu varsemised kõrged jõekaldad nõrkades pinnastes (viirsavid) aktiivkiht (suvel ülessulav igikeltsa pind) igikelts
Pindmine Süva Avatud Suletud - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood Järv mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline ühendus maailmamerega Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad Soo Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus
suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema. Toimub reljeefi tasandumine ja nõgude ning orgude täitumine setetega. Termokarst - maasisese jää sulamisega seotud pinnase sissevajumine ning selle tagajärjel nõgude tekkimine. Ei ole tegemsit kivimite lahustumisega. Polügonaalpinnas - tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega
§ Küljemoreen § Keskmoreen § Otsmoreen Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb Sisekontinentaalsed: Karakum, Gobi Varjukõrbed: Great Basin, Mojave Rannikukõrbed: Atacama Luidete tüübid: - barhaan - ristiluide - pikiluide - paraboolluide - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidsetele piirkondadele? § Sademeid alla 250 mm aastas § Auramine ületab sademete hulga
Nõrgad savipinnased. Savimineraalid settivad tavaliselt merevees ioonide juuresolekul karkass-struktuuriks. Senikaua on see struktuur püsiv, kuni pooriruumis on soolane vesi. Kui aga meretaseme muutus või maapinna kerkimine tõstab pinnase kõrgemale, uhutakse pinnasest vihmaveega soolad minema. See muudab savikarkassid väga tundlikuks mehhaanilisele mõjutusele. Hetke jooksul võib see savipinnas muutuda praktiliselt veeks, kui pooriruumi vesi lahustab savikristallid. Soliflukatsioon maalibisemine igikeltsaga kaetud alal. Igikeltsa pindmine kiht sulab suvel üles: aktiivkiht. Settekivimid. Setendid katavad umbes 75% maismaast, kuid moodustavad ainult 5% litosfäärist. Settekivimid geoloogilised kehad, mis on tekkinud rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Sete värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud.
annaabi.ee 
