Rikkumise mittevabandatavus (VÕS § 103 ?) Kohustusi rikkunud juhtorgani liikmed vastutavad solidaarselt (vt ÄS § 315 lg 2; 327 lg 2). Eeldab, et kõik vastutusega subjektiks olevad juhtorgani liikmed oleksid rikkunud kohustust juriidilise isiku ees. Nt raamatupidamise korraldamise kohustus kohustatud subjektiks juhatus ÄS § 306 lg 4; aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus- ÄS § 292 lg 1. Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees, kui tegu on seadusest tuleneva iga juhtorgani liikme kohustusega. Solidaarne vastutus on välistatud, kui tegemist on juhtorgani liikme individuaalse kohustusega- nt ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld. Juhtorgani liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega või kui rikkumine oli vabandatav Nõude esitamine
Aktsiaselts ÄS §315 samasugused Kohustusi rikkunud juhtorgani liikmed vastutavad solidaarselt (vt ÄS § 315 lg 2; 327 lg 2). Eeldab, et kõik vastutuse subjektiks olevad juhtorgani liikmed oleksid rikkunud kohustust juriidilise isiku ees. Nt raamatupidamise korraldamise kohustus- subjektiks juhatus (ÄS § 306 lg 4; aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus- ÄS § 292 lg 1). Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees. Täis- ja usaldusühing § 101. Vastutus (1) Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatuga vastuolus olev kokkulepe ei kehti kolmanda isiku suhtes. (4) Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada
04. d) Rikkumise mittevabandatavus (VÕS § 103) Kohustusi rikkunud juhtorgani liikmed vastutavad solidaarselt (vt ÄS § 315 lg 2; 327 lg 2). Eeldab, et kõik vastutusega subjektiks olevad juhtorgani liikmed oleksid rikkunud kohustust juriidilise isiku ees. Nt raamatupidamise korraldamise kohustus- subjektiks juhatus (ÄS § 306 lg 4; aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus- ÄS § 292 lg 1). Juhtorgani poolt sisse viidud sisemine tööjaotus ei vabasta liikmeid solidaarsest vastutusest aktsiaseltsi ees. Solidaarne vastutus on välistatud, kui tegemist on juhtorgani liikme individuaalse kohustusega- nt ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld. Juhtorgani liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega või kui rikkumine oli vabandatav. Nõude esitamine. Nõude esitamise õigus reeglina a) aktsiaseltsil, erandjuhtudel ka b) aktsiaseltsi võlausaldajal (ÄS § 315 lg 4; 327 lg 4).
Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. ÜHISVÕLG: Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne).
võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega lepingutes, milles tuleb kohustus täita mitmele võlausaldajale, kohaldatakse osavõlausaldajate kohta käivaid sätteid ainult siis, kui kohustust ei tule täita kõikidele ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt
võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega lepingutes, milles tuleb kohustus täita mitmele võlausaldajale, kohaldatakse osavõlausaldajate kohta käivaid sätteid ainult siis, kui kohustust ei tule täita kõikidele ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt
annaabi.ee 
