Kultism ja kontseptism – 17. sajandi Hispaania barokk-kirjanduses, eriti õpetatud luules omavahel võistelnud stiilid. Kultismi peaesindajaid on poeet Luis de Góngora (1561 – 1627). Tema peateos on poeem „Soledades“ („Üksildused“). Tema kujundid on ülimalt keerulised ja raskesti tõlgendatavad, tegu võib olla kõige keerukama loominguga maailmakirjanduses üldse. Raskesti „lahtimuugitavat“ stiili nimetatakse hermeetiliseks stiiliks, sellepärast on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645).
· ajaline-ajatu, kõrge-madal, kahesus · looduskultuur Gracian ,,Käsioraakel" · tragi-komöödiad · grotesk · Quevedo, Gongora Luis de Gongora (1561-1627) · 27- aasta põlvkond on nime saanud temat · õppis Salamanca ülikoolis, Madridis õukonnas vaimulik · tugev vastand Quevedole · eemaletõmbumine loodusesse, mis ka tema luules väljendub · lühiluuletused · ,,Fabula de Polifemo y Galatea" · ,,Soledades" poeem Francisco de Quevedo (1580-1645) · kirjutas kelmiromaani ,,Historia de Buscón, llamado don Pablos" 1626 : kelm don Pablose elukäik ja fantastiliste nägemuste tsükkel ,,Sueños" · Tema proosas domineerib grotesk ja satiir · Pole mitte ühes plaanis luule vaid on erinevad tasandid · Suur osa on satiiriline luule · Quevedot mõjutas stoitsism antiigist, tõlkis Epiktotese filosoofilisi töid hisp. keelde.
Oli Madridi õukonnas samuti preestriks. Eelistas elada endassetõmbunult. Mitte hoolida välisest näivusest ja ilmakärast- see oli tema peamine filosoofia. Tollased suurimad luuletajad ei olnud üheplaanilised: mitte ainult lüürilised luuletajad, vaid ka satiirilised. Samuti pilkeluuletused. Silva riim- silbid vahelduvad korrapäratult. Seega on vorm mõnevõrra vabam. Gongoro loob gongorismi. See on hästi hämar stiil. Gongoro tõlkimine on väga raske. ,,Soledades" on harukordselt keeruline. See kõik põhineb mütoloogial, mütoloogilised vihjed. Kaasaeg on läbi põimunud mütoloogilistest paralleelidest. Näitavad igavikulist momenti. 11.10.10 Suurimad luuletajad 17.sajandil: Gongora, Quevedo ja Lope de Vega. Quevedo: oli nooruses mingi hertsogiga Itaalias, elas kirglikult kaasa sellele, mis Hispaanias ja tema ümber toimus. Lootis rahva elujärge parandada, aga need lootused nurjusid. Kõige
sajandi alguses tõstis noor põlvond ("1927.aasta põlvkond") ta jälle esile (1927.aastal), kelle seas oli ka Lorca. Gordobas on araablaste kuulus mozee, seal tegutses Gongora, oli ka Madriidis õukonnas, samas eelistas eemaletõmbunud elu, üksindust, looduslähendust. On väga irooniline maailma kära, auahnuse ja ambitsioonide vastu. Kirjutab tihti ka rahvaluule vormides. Hakkas oma pikeates luuletustes silma paistma eriliste väljenditega, loodusega. "Soledades" (Üksindused) (1611) oli tema kuulsaim luuletus. "Tühermaa" ("The wasteland", 1922) T.S.Eliot'i luuletus, millest on väga raske aru saada ja on äärmiselt keeruline tõlkida. Samuti on ka "Soledadest" keeruline tõlkida. Teoses on umbes 2000 värssi. Noorest merehädalisest, kes heidetakse laevahuku järel hüljatud saarele. Seal satub ta pulmapidustustele, palju müüte ja mütoloogiliso olendeid. Gongora üks vasteseid oli
Mõjukamaimad varases barokis on hispaanlased. Quevedo, Gongora. Lope de Vega (eelkõige näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus. Räägitud manerismi mõiste esilekerkimisest väga suur tähelepanu väljendusel endal. Tähtis, kuidas väljendatakse, mitte niivõrd mida. Prantsusmaal 17. saj alguses pretsioosne kirjandus väärtuslik, peen. On