asemel valetama, ning avastab seeläbi et teine kord on tõe rääkimise asemel kasulikum valetada. Enne valetas kohtus Pearu, ja saavutas seeläbi ka enamas võidu, kuid Andrus leidis enda jaoks tõe, et Pearu kombel alatult valetada on kasulikum. Kuna põllumaa oli sellel ajal kõige tähtsam elatusallikas, mis toitis, siis nõudis maa hooldust. Üks esimesi suuremat sorti tülisid naabrite vahel tekkiski sellest, et Andres tahtis oma soiselt põllumaalt üleliigset vett läbi naabri maa ära juhtida. Kuigi kasu oleks sellest sellest mõlemad naabrid hakkas Pearu kraavi tegemist takistama. Pearu lasi siiski naabritel hädavajaliku kraavi rajada, kuid ehitas sinna mõne aja pärast tammi ette, lihtsalt kiusu pärast, et naabrimehega rammu katsuda. Tulemuseks tõusis jälle Andrese põllumaa vee alla ja tehtud kraavikaevamise töö näis asjatu. Nii segas Pearu oma naabrite töist elu. Pearu
Sõtke jõe veehoidlate kaskaad Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki. Balti klint Merelt vaadatuna kerkib Põhja-Eesti rannik järsu tumeda seinana, mis rannale lähenedes laguneb rohekateks, mustjaspruunideks, kollakateks ja valkjateks triipudeks. See on kivist looduseraamat, silmale avatud ja käega katsutavate kivist lehtedega. Merepark Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20 ha
elada sellised inimesed, kes hoolitsesid pühakoha eest ja viisid läbi rituaale. Alulinna lähedalt leitud peitleid, milles on sadakond eset. Osa neist on pärit Rooma rauaajast. Sel ajal kui nad leiti, siis keegi seda üles ei täheldanud, mis kust ja kuidas tuli. Need sattusid arheoloogide kätte hiljem, kuid asukoht ja omavaheline seos pole teada. See leid on oluline, sest nad on leitud soiselt alalt kraavi kaevamisel leitud. Igal perioodil on seal läbi viidud ohverdusrituaale ning pandud tolle aja kohta väga olulisi asju. Alulinna peitledude koha lähedal on üks linnus (Alu linnus). Ta asub soo saarel ning kirjelduste järgi on tal madal kividest vall. Ta pole teiste ringvallidega üldse sarnane. Veekogudesse ja soodesse ohverdamine Veekogudesse ohverdamine on väga laialt levinud olnud ka Skandinaavias. Veekogudesse ohverdati relvu ja tööriistu
metssea luid. Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale. Kõige varasemad peatuspaigad on leitud Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust. Mõne aja möödudes jäädi sinna ka paigale, alguses lihtsalt sõideti läbi. Kunda kult, kalmistu on Põhja-Lätis, see paikneb omal ajal eksisteerunud järvesaarel. Usundi ja kunstialaseid leide on muidu vähe. Üks palju tähelepanu saanud ese on leitud soiselt alalt Tõrvelast (?) see on rästiku kuju, tehtud põdra sarvest, selle peale on tehtud soomused ja sik-sak, peaosas on nagu auk (?), ehk kasutati seda kepi otsas vms. Ehk oli ussikultus.. Paarist asulast on leitud ka põdrapead.. Antropoloogiliselt on Läänemereäärne rahvas küllaltki lähedane, geeniuuringutega on tehtud arvestusi, et tegelikult väga madala pigmendiga inimesi ja heledasilmalisi blonde tekkis siia kusagil 11 10 000 aastat tagasi. On see mutatsioon
Vanimad leiud u a 8900 eKr. Mesoliitikum lõppes u 5300 eKr. Antsülusmesoliitikum ja litoriinamesoliitikum. Soome asustamine toimus mitme lainena. Kõige mõjukam asustuslaine lähtus Kunda kultuuri alalt. Vanimad leiud on saadud Lahti lähedalt: kiviesemed, mis on valmistatud sissetoodud kivimist. Mesoliitiliseks kultuuriks Suomusjärvi kultuur. Märkimisväärseks leiuks on Karjalast Antreast leitud pajukoorest võrgujäänus jm. Leid saadi juba enne II maailmasõda soiselt alalt (varem veekogu). Kiviaegne õnnetus kalamees jäi oma kokkukeritud võrgust ilma. C14 u 8300 eKr. Leiukoha kaevamisel saadi sarv- ja luuesemed, kivist tööriistu. Luust ja sarvest tööriistadele on vasteid Kunda kultuuris. Iseloomulik on kvartsi kasutamine, kujunes kiltkivi kasutamine. Esemed: lihvitud teraga kirved ja talvad. Kirved harilikult tardkivimitest, talvad peamiselt kiltkivist. Viimasest ka odaotsad, pistodad
annaabi.ee 
