Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. Milline oli rokokoo aegne mööbel? · Rokokoo aegne mööbel oli kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad. Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed: 1) bergere - polsterdatud seljatugi kasvab üle polsterdatud külgedeks; 2) duchesse; 3) markiis. · Kasutusel olid väikesed, hõlpsasti ümberpaigutatavad lauakesed ja erineva kujuga sohvad; · värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat ja helesinist; · mööblit iseloomustas kergus ja elegantsus; · mööblikunstis kasutusel merekarpi meenutavad nikerdused. Milline oli rokokoo aegne mood? · Mehed muutusid naiselikeks, naised sarnanesid meigitud nukkudega; · moes olid laiad rehvseelikud (naised laiuselt nõnda suured, et olid sunnitud ustest läbi minema külg ees); · materjalidest oli eelistatuim siid;
Alati azuurne ovaalne, südame-või kilbikujuline seljatugi. Motiivideks urnid, lillekimbud, viljakõrred, rosetid. Jala ristlõige ümar või nelinurkne, klassisistlikult sirged, tagajalad mõnikord kaardu. Kujundas ka sohvasid, mille seljatugi meenutas mitut kokkupandud tooli. Hepplewhite'i gondoltooli kombel sujuvalt üleminevate käe-ja seljatugedega diivanid. Jalad meenutavad sageli kimppiilareid (gootika). Populaarsed olid ka seljatoeta, luigekaelana kaarduvate otstega nn väiksed sohvad. Hepplewhite'i serveerimislauad, mis erinevalt Adami omadest, olid ühes tõkis, kuid samuti urnidega. Hepplewhite´i omapärane sekretärkapp, mille aluosa nägi välja nagu kummut, mille ülemist sahtlit sai väljatõmmatuna kasutada kirjutuslauana. Ülemine osa gootimotiividega klaaskapp. · Thomas Sheraton · "The Cabinet-Maker and Upholsterer's Drawing Book" · Neoklassisismi viimane järk · Sihtgrupiks kodanlus · Vaoshoitud dekoor
Kasutati palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev parukas. Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit, uhked ja kõrged soengud, siidsukad, kindad, lehvikud. Rokokoo aegne sisekujundus ja mood Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Kergem, õrnem, mänglevam. Tekkis prantsusmaal, levis Saksamaal Sisekujundus - siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. mööbel kergem ja nõtkemate vormidega. väiksed lauakesed, sohvad , kõhukad, väärispuidust ning pronksilustustega kummutid. värvidest eelistati sidrunkollast , õrnroosat ja helesinist. luksusesemed, iluasjakesed, portselanist esemed, serviisid Mood Meeste mood - muutus naiselikumaks, riietus rõhutas pihakohta, parukad madalamad, kuid neid puuderdati ja kaunistati siidlehviga. Naiste mood - Ülilaiad seelikud,valgeks puuderdatud nägu, kõrged soengud, lehvid, lindid, lilled, pärlid, kalliskivid. Riidematerjaliks siid.
4. Kes on kaugel olnud see uudist saab kui ta mõne külaeidega juttu aab Et kes vahepeal surnd, kes on alla käind? Kes saand tite, kes mehel läind? 5. Kes on rikkass saanu, ja kes on pätt? Ja kas õlut veel keedab mõni vanaätt? Kelle lapsed saand kõrgemad koolitust? Kellel küljeluu näidand on ust? Refr: Aga vaat vaat......... 6. Siin üks taat müib kardulakorvisid, härra peenemaid väljamaa värvisid, teisel vitsadest punutud sohvad reas Täna prouadel lokid peas 7. Mõni mees oma kuuri on tühjaks teind, 13 siukest träni põle minu silmad enne näind Siin on poolenisti mädanend vana vokk Ja ühe jalaga mehele üks sokk 8. Änam saada pole lambaniidu käärisid Türgi sodi juba pähe sulle määrisid ühed naised sealt platsi`ga serva pealt Kaltsu on lausa mitmelt realt Refr: Aga vaat vaat....... 9. Vaatab rahulikult laadaplatsi kirikusein
19.saj teisel poolel oli kõtge tavalisem magasmisase juba voodi. Sajandi lõpus tulid ka pikemad voodid, paiguti hakati tegema ka lahtitõmmatavaid kahe poolega ehk kuue jalaga voodeid. Imikute magamisasemena tuli jalashäll. Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole. Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad. Oluliselt rikastusid taluelamus ka kappide poolest. 20.saj alguses hakati tegema suuremaid, kahe uksega toidukappe. Jõukamatel oli hoopiski puhvetkapp
Stiilile on omane peen tagasihoidlik värvikasutus ja lame stukkornament; eriti tuntud on adamstiilis toolid oma ažuurse seljatoega. Hepplewhite'i stiil, elegantne 18. saj. II poole varaklassitsistlik mööblistiil, mis on lähedane adamstiilile ja Chippendale'i stiilile (rokokoo-elemendid), kuid on neist ratsionaalsem ja lihtsam; sai nime inglise mööblikunstniku George Hepplewhite'i (surn. 1786). Stiili peamisteks esemeteks olid kodanlaste kodudes kasutatavad mööbliesemed (sohvad, kummutid jm.). Laiemalt sai H.s. tuntuks Hepplewhite'i postuumselt avaldatud raamatu "The Cabinet-Maker and Upholsterer's Guide" ilmumise järel 1788. Sheratoni stiil, Pompeji stiilidest mõjutatud inglise 18. saj lõpu klassitsistlik mööblistiil, lähedane Hepplewhite'i stiilile. Sai nime inglise mööblikunstniku Thomas Sheratoni (1751-1806) järgi. Stiili iseloomustab otstarbekus, selged geomeetrilised vormid, laad, vähene dekoor, siledad pinnad. Palju kasutati intarsiat
annaabi.ee 
