Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soetushinnaga" - 5 õppematerjali

ARVESTUSTE ALUSED 4 -6-nädala konspekt
58
doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on välja töötatud kulupõhised meetodid, mille alusel toimub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine. Enamlevinud meetodid Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod FIFO-meetod (first in, first out) LIFO-meetod (last in, first out) ei lubata eestis kasutada Kaalutud keskmise meetod IFRS ja RTJ: kasutada tüki-, FIFO-, või kaalutud keskmise meetodit. Tükimeetod ehk individuaal-maksumuse meetod

Majandus → Arvestuse alused
62 allalaadimist
ARVESTUSTE ALUSED 7 -8-nädala konspekt
26
doc

ARVESTUSTE ALUSED 7.-8. nädala konspekt

aktsiate nimiväärtuse võrra. Omaaktsiad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende kustutamiseni (tühistamiseni) või edasimüümiseni Omaaktsiate kontol. Omaaktsiate soetamine (1) Bilansi väljavõte (1) omakapitalist enne tehinguid omaaktsiatega: Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro/aktsia) Üleväärtus 5000 (50 000 aktsiat × 0,1 eurot/aktsia) Reservkapital 5000 Jaotamata kasum 3000 Kokku 63 000 Osteti tagasi 1000 aktsiat soetushinnaga 1,2 eurot/aktsia. D Omaaktsiad 1200 K Pangakonto 1200 Bilansi väljavõte (2) omakapitalist pärast tehinguid omaaktsiatega: Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro/aktsia) Üleväärtus 5000 (50 000 aktsiat × 0,1 eurot/aktsia) Reservkapital 5000 Jaotamata kasum 3000 Omaaktsiad -1200 (1000 aktsiat × 1,2 eurot/aktsia) Kokku 61 800 Omaaktsiate müük soetushinnast kallimalt Kajastatakse raha laekumine,

Majandus → Arvestuse alused
45 allalaadimist
Arvestus alused
22
docx

Arvestus alused

Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Siit ka küsimus: Kuidas kajastada varude lõppjääki ja müüdud kaupade soetusmaksumust? Enamlevinud meetodid · Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod · FIFO-meetod (first in, first out) · LIFO-meetod (last in, first out) · Kaalutud keskmise meetod IFRS ja RTJ: kasutada tüki-, FIFO-, või kaalutud keskmise meetodit. Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod · ..

Majandus → Raamatupidamise alused
257 allalaadimist
Eksam
4
doc

Eksam

kulu, mis on seotud järgm. bilansikirjetega: portfell- selles olevad paberid tuleb igapäevaselt ümber leemid juhtivate spetsialistidega; 5)tootmistegevus: ·võlgnevused teistele pankadele ·võlg. äriklientidele hinnata vastavalt nende turukursile; 2)Invest. portfell- ·muudatused tootmistegevuse isel. ·seadmete, personali ·võlgn. eraklientidele ·emiteeritud võlakohustused selles on väärtpaberid arvel soetushinnaga. Deposiit- ebaefektiivne kasutamine ·heade klientide kaotamine ·valitsuse laenu- ja välisabifondid ·allutat. kohustused; hoius; Mittedeposiit- laen; Väärtpaberiportfell on ·tooraine ja materjalide allikate kaotamine ·spekulatiiv- 2)teenustasu kulud; 3)netokahjum finantstehingutest; likviidsem kui laenuportfell, see on eelis. Invest

Majandus → Raha ja pangandus
250 allalaadimist
Mikroökonoomika Seminar 2
132
pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

maksimeerimist a. kuna see muudaks nõudluskõvera elastsemaks b. kuna langev läbimüük võib põhjustada koondamisi ka juhtivpersonali hulgas c. kuna see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks d. kuna siis ei tekiks probleeme varustusega Question 39 (1 point) Majandusrendiks nimetatakse a. tulu, mis saadakse ressursi minimaalset vajalikku hinda ületava hinna korral b. tulu, mis saadakse ressursi realiseerimisel vähemalt soetushinnaga c. tulu, mis on tekkinud majandust reguleeriva seadusandluse muutuste tõttu d. tulu, mis tegelikult on kulu Question 40 (1 point) Aktsiaseltsi poolt aktsionäridele väljastatud eelisaktsia võimaldab aktsionäril: a. suurendada oma häälte arvu eelisaktsiate abil kõikidel hääletustel aktsiaseltsi üldkoosolekul b. ei anna hääleõigust üldkoosolekul, kui garanteerib kindla dividendide määra kasumi jaotamisel c. annab eelise uute aktsiate ostmisel d

Majandus → Mikroökonoomika
1004 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun