maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; 4. Piiratud maksukohustuslase maksustamine? Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu tehingutelt ja toimingutelt: -oma maksustamisele kuuluvalt käibelt, -teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; -kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus; 5. Piiratud maksukohustuslaseks registreerimine? Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast: -intellektuaalse omandi kasutada saamine või kasutamise õiguse saamine; - reklaamiteenus;
selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse; Ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks. Kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. Näide Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel. E deklareerib järgmiselt: *Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 ,,20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ning 100 eurot lahtris 4 ,,Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9%
nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustatav käive). Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. Kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus. Käibemaksu peab maksma ka: võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses. Maksukohustuslasena registreerimata
arvata sisendkäibemaks, oma maksustatava käibe tarbeks teiselt käibemaksukohustusla selt soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks Sisendkäibemaksuna on õigus maha arvata ka käibemaks ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult saadud teenustelt, Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt soetatud kaubalt ja muu kauba soetamiselt, millelt tuleb käibemaksu arvestada Eesti käibemaksuseaduse alusel. Samas peab FIE arvestama sellega, et kui ta kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluse maksustatava käibe tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, siis võib ta maha arvata ainult ettevõtluses maksustatava käibega seotud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu.
tehingutelt ja toimingutele, kusjuures KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: 1) Oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustav käive); 2) Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; 3) Eestis paigadatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud makusukohustlasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; 4) Kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus; 5) Käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole ... (vt p 3 lõpp); 6) Teiselt maksukohustuslaselt paragrahv 411 lõige 2 nimetatud kauba soetamisel.
võõrandatakse ühendusevälisele saajale - näiteks Venemaa või Ameerika Ühendriikide käibemaksukohustuslasele - kauba ekspordina (Ettevõtja Infovärav). Kauba ühendusesisese soetamise (intra-Community acquisition) mõistet on käibemaksukohustuslasest soetajal oluline teada ühendusesisese käibe korral pöördmaksustamise õiguse rakendamiseks. Pöördmaksustamine tähendab lühidalt seda, et kauba soetamiselt arvestab ostja käibemaksu Eesti käibemaksumäärade järgi, kuid ta saab selle samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata. Reaalne maksukohustus tekib saajal üksnes juhul, kui tema ettevõtluse väljundiks on nii maksustatav kui maksuvaba käive - st kui ta kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni (Ettevõtja Infovärav). 15 3. KÄIBEMAKSUMÄÄRAD EESTI VABARIIGIS Eri käibemaksumäärade rakendamise võimalused
KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: (KMS § 8 lg 5) - käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) - ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 4 - kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki
annaabi.ee 
