Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks. Prantsuse revolutsioonil saavutatud ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'' leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioon https://prezi.com/ycgs9-qjydhx/prantsuse-revolutsiooni-moju-kultuurile/ Ajalooõpik ''Uusaeg''
kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. Rokokookunst oli kerge, rõõmus ja mänglev nagu õukonnaelu, millest ta oli sündinud. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Inglise stiilis park püüab looklevate teeradade ja korrapäratult asetsevate puudesaludega jätta muljet vabast ja puutumatust loodusest. Rokokoolikku vaimu väljendas oma maalides hästi prantsuse kunstnik Antoine Watteau (1684- 1721). Tema romantilise meeleoluga töödes
Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused alates rõiva ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. II Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal? Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud. Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed
Maailma avardumine, teadus ja tehnilised leiutised muutsid inimese maailmapilti ja mõjutasid igapäeva elu. Üha enam hakati väärtustama inimisiksust ja haridust ning suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu. Muusikas, kirjanduses ja kunstis vaheldus suurejoonelisus lihtsusega. Mood oli väga rikkalik, armastati pärleid ja kalliskive. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis kõik eluvaldkonnad peeneks ja viimistletud kunstiks, alates rõiva- ja soengumoest ning lõpetades seltskondliku käitumisega. Väga tähtsal kohal oli uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt, mis muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. See kõik oli võimalik tänu teaduse ja tehnika suurtele edusammudele. Ajastu oli väga rikkalik suurte leiutajate ja andekate kunstnike poolest. 16 Kasutatud materjalid :
kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. Rokokookunst oli kerge, rõõmus ja mänglev nagu õukonnaelu, millest ta oli sündinud. Rokokoo ajastul sündis uus stiil ka pargikujunduses. Inglise stiilis park püüab looklevate teeradade ja korrapäratult asetsevate puudesaludega jätta muljet vabast ja puutumatust loodusest. Rokokoolikku vaimu väljendas oma maalides hästi prantsuse kunstnik Antoine Watteau (1684- 1721). Tema romantilise meeleoluga töödes
Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused alates rõiva ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. 2) Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal? Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud. Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need
Wiedemanni sõnaraamat Mehkamaa nime ei tunne, kuid Mõniste kandi rahva kohta toob ta pilkenime-loks-munnlased. Junn(i/u)maa ja junlased- arvatakse, et nimi junlane tuleneb sõnast jonn. Paikneb Mihkli kihelkonnas Pärnumaal. Wiedemann aga viitab hoopis Järvamaa elanikele, kus Wiedemann toob junnule seletuse, väites, et see tuleneb inimeste pikkusest st õigemini lühidusest järwa junn. Veel on junlastega võrdsustatud pärnakaid. Nimi junnumaa võib pärineda ka soengumoest, kui Mihklis, Audrus, Tõstamaal ja Kihnus kandsid naised tihti juukseid pealael nuias/krunnis/junnis. Koonga vallas levib junlaste kohta kolm legendi: 1) junlaste nimetus tulnud elanike riietusest. Mehed kandnud musti kodukootud händadega villaseid kuubesid, mis tõmmati mustratriibulise vööga ümber keha kokku. Vöö pidi 2 korda ulatuma ümber kere ja otsad seotud küljele rippuma. Naistel olnud sarnased kuued.
annaabi.ee 
