Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. Esimees Toomas Vaher Juhatus Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks. Kutsesobivuskomisjon Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks. Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. Revisjonikomisjon Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt
Eksamikomisjon koostatakse vähemalt 5 liikmelisena. Liikmed ja esimehe nimetab või kutsub tagasi järelevalve nõukogu. Komisjoni liikme volitused kehtivad 3 a. nimetamisest. Eksamikomisjoni esimehe ülesanne on korraldada komisjoni tegevus ja asjaajamine. Kutseeksami sooritamiseks võetakse eksamineeritavalt tasu, mille suurus on : 1) raamatupidamise eriosa korraldamise ja vastu võtmise eest 150 EUR 2) vandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastu võtmise eest 250 EUR 3) tunnustamise sobivustesti korraldamise ja vastu võtmise eest 650 EUR 4) avaliku õiguse eriosa korraldamise ja vastu võtmise eest 150 EUR 5) siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 EUR 6) avaliku sektori siseaudiitori alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 300 EUR 7) siseaudiitori atesteerimise alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 550 EUR Kutseeksami tasu maksmise võib sätestada osade kaupa ja kogutud raha kasutatakse eksami korraldamise kulude katteks
2) lahendab lepitusmenetluse korras kliendi poolt vaidlustatud advokaaditasu või õigusteenuskulu nõude põhjendatusega seotud küsimusi ning advokaatide vahel kutsetegevusest tulenevaid vaidlusi; lahendab lepitusmenetluse korras tarbijaga sõlmitud kliendilepingust tulenevaid vaidlusi; 3) arutab muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. https://www.advokatuur.ee/est/avaleht https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023 KOHTUSÜSTEEM
Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. [RT I 2005, 22, 150 - jõust. 08.05.2005] (4) Kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, otsustatakse isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamine või määratakse isikule sobivustesti sooritamise kohustus vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule. [RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008] (5) Kui käesolevas paragrahvis nimetamata välisriigis omandatud arhitekti kutsekvalifikatsiooniga isiku kutsekvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema
Reguleeritud elukutse eeldab, et mingi institutsioon annab kutsenimetuse all tegutsemise õiguse teatud tingimuste täitmisel ja jälgib osu- tatava teenuse kvaliteeti. Selliseks institutsiooniks võib olla riik, kuid ülesanne võib olla antud ka kutse- organisatsioonile endale, mh selle eraldi loodud organile, nii nagu seda on advokaatide puhul tehtud Eestis. Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid eksamineerib advokatuuri kutsesobivus- komisjon. Samuti teeb komisjon sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust. 2011. aasta jaanuari lõpus valminud Riigi- kogu otsuse eelnõu „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ punkt 23 sätestas: „Et saavutada kindlust juristide hariduse kvaliteedis, suurendada inimeste liikuvust õiguselukutsete vahel ning eri haridustaustaga juristide omavahelist erialast usaldust, tuleb 2011
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Üldsüsteem Isik, kes omab kvalifikatsiooni praktiseerimiseks reguleeritud kutsealal ühes liikmesriigis peetakse kvalifitseerituks praktiseerima samal kutsealal ka teises liikmesriigis, st diplomite tunnustamist ilma eelneva kooskõlastuseta koolituse osas. Kui viimase puhul on oluline erinevus, siis võib siirdasukohariik rakendada kompenseerivaid meetmeid, kas kohaldumisaega või sobivustesti. Arvesse tuleb võtta ka kutsealaseid oskusi. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) ARSTID Arstide vaba liikumise ja nende diplomite, tunnistuste ja teiste ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks nõutakse üldarstidelt ja perearstidelt meditsiinidiplomit ja üldarsti erikoolitust, spetsialistide diplomit: üldmeditsiinidiplomit või diplomit spetsialiseeritud valdkonnas.
annaabi.ee 
