koolipoiss.T ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel vanemaks alkoholi tellimisel, sütenööriga kohtumisel jne. Holdeni lapsepõlv on igavesseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda.Ta ei suuda kohandeda uue rolliga.Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi jasilmakirjalikuga.Ta on veendunud et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus ning ta keeldub ühiskonda sobitumast, see tõttu algab Holdeni võõranudmine ühiskonnast.Selle peamiseks põhjuseks minu arvates on see, et sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden Gaulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga oma elu lihtsalt mõtestada.tema eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda
end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää.(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei
Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti
igal võimalusel vanemaks. Ta mõtleb endale välja mitmeid identiteete. Suured inimesed on tema arvates seotud võltsi ja silmakirjalikkusega. Ta pidas igasuguseid reegleid võltsiks (seetõttu ka koolist väljaviskamine). Holden keeldub ühiskonda sobitumast. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ning kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Camus ,,Katk" Linnas hakkavad ringi käima suur hulk rotte, mis on katku Katk sümboliseerib sõda, esimeseks tunnuseks. Lõpuks on kõik kohad surnud rotte mis oli maailmas juba täis, kuid see pole algus. Hakkavad ka inimesed surema
Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Ühiskonnast väljaspool seisvat Holden Caulfieldi võib võrrelda Mark Twaini loodud Huck Finni tegelaskujuga, aga nende võõrandumise põhjused on erinevad. Huck Finn on sunnitud ekslema, ent ta teab, et saab ükskord ühiskonna liikmeks. Holdeni kohta on William H. Faulkner aga tähendanud, et ta ei saa sobituda, sest sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Hucki ahistavad reeglid, Holdenit aga tühjus nende reeglite taga
normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua. Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest kujutluspilt, mis tal tekkis Robert Burnsi värsse valesti kuuldes. See motiiv esineb juba
Holdeni jaoks on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Reeglid näivad võltsid just seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua. Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest kujutluspilt, mis tal tekkis Robert Burnsi värsse valesti kuuldes
annaabi.ee 
