sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? 16. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? 17. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 18. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest
puhul pole lahenduseks vajalik alati antud ja need puuduvad osad tuleb ise reaalselt leida. Kuna praktiline ja akadeemiline intelligentsus on niivõrd erinevad, siis pole ime, et ühed on andekamad akadeemiliselt ja teised praktiliselt või vastupidi. See tõestab, et akadeemilised eadmised ei pruugi alati praktikasse üle kanduda.(Sternberg 2003: 32-33) Seepärast ei peeta vaimseks intelligentsuseks vaid akadeemilisi teadmisi, vaid oluliseks peetakse ka praktilisi teadmisi. Snydermani ja Rothmani 1987. aastal tehtud uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimena toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne); lahendada probleeme, tulla toime uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides ning õppida ja sh mõista abstraktsioone ning ka kasutada neid. Antud definitsioon on
muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid 25. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimeid? võimekust tänapäeval? Diagnostilistel ja uurimuslikel eesmärkidel
mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused. Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne). 2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides.
originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
annaabi.ee 
