Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt. Toomas Nipernaadi oli pakkunud naistele temaga kaasa tulla, kuid alati juhtus selline sndmus, mis ei vimaldanud naistel temaga kaasa tulla. Ja kui Toomas Nipernaadi lahkus ksi, siis murdis see lahkumine naiste sdameid. ldiselt vin ma elda, et Toomas Nipernaadi oli hea ja samas ka halb inimene. Kuid rohkem ma kaldun arvama, et ta oli hea inimene.
----------------------------------- 1.Millised riikide liidud kujunesid? 1.Antaat- Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austrai-Ungari 2.Miks nim. I maailmasja eel Balkanit pssirohukeldriks? 2.Sest A-U ja Serbia pingestasid suhteid. Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6.Milliseid muudatusi I maailmasda majandusse? 6
Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";"Kalevi Kojutulek"; "Armastus Kolme Apelsini vastu";"Kuulsuse Narrid" Draamat iseloomustavad: a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari" Dramatiseering:Eepilise teksti Naitevormi kirjutamine lesehitus: 1. kspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; 2.slmitus sndmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, kivitab tegevustiku; 3. dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; 4. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; 5. pre sndmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lpplahenduseni; 6. konklusioon teose lpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Remark on draamateoses tegelasknet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv mrkus autorilt nitlejale, lavastajale vi lugejale.
Kuna isa oli inglane, siis osa elust sai Inglismaal veedetud. Perega Eestisse kolides oli kiksugu halbu asju, toitumishired ja muu jura. Millegiprast on aga suitsetajast ja joodikust peoloomal Katil (endiselt) masendus ja depressioon. Boyfriendi Juhaniga on ka tihtipeale halvad suhted lambikad nklemised ja kahtlased vihahood tekitavad mlemale palju tli. Kui ta Juhanile oma stuse kaotab (veel enne, kui nad ldse kima hakkavad), on see jrjekordne lambikas sndmus, niisama hetke ajel. Ja oi, kuidas Kati pidutseda oskab! Veel nii hsti, et talle kunagi palutud kahtlane tablett suhu pistetakse ja prast ra vgistatakse. Vgistajalt HIV saades saab Kati oma vgistajaga saatusekaaslaseks ja veedab temaga rohkem aega kui oma boyfriendiga, keda ta ei usalda piisavalt, et rkida, mis teda vaevab. Ja siis htkki tahab Kati end ra tappa, sest ta neb, kui pahasti HIV-positiivsetest rgitakse ja leiab, et kige parem oleks parkimismaja katuselt alla hpata
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu.
Oidipuse kompleks - Sigmund Freudi pshhoanalsi teoorias esinev ksitlus, mille kohaselt poistel vib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Katarsis - hingeline puhastumine, milleni pidi vaataja judma tragdia l pul kaasaelaist, kaastunnet ja hirmu. 45. Valm - petliku vi pilkava sisuga eepiline lhiteos, kas vrssides vi proosas.Valmides naeruvristatakse inimeste ja hiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sndmus, teises antakse petlik jreldus ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48
KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja jeti nagu jrjejutuna pooleli hel htul, et jrgmisel jtkata. Meieni on judnud 100 kangelaslaulu. Silmapaistvaim on Rolandi laul. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagaphi, sndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, krgelennulisemateks, reaalsustaju kadus, ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. Rolandi laul on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lpus. Rgib Karl Suure sjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid rnnakuid, jetakse jrelvgi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad
mrati ametisse krgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes hiskonna juhtivaks ja suunavaks juks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekrteriks sai Karl Sre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. mberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi kigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kigega nus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo ks kige jhkram sndmus - 1941. aasta 14. juuli massikditamine. Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaved vlja surunud tervitati neid alguses suure rmuga kui pstijaid Nukogude Liidu vimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele mrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Lti, Leedu ja Valgevene. 3
sellest mingil mral sltuvusse. Ta on oma loomult rahulik, tahab ainult vabadust ning kige vhem kellelegi liiga teha. Armub ra Kristisse. Nad hoolivad ksteisest vga ning ei laseks iial teineteisega midagi juhtuda. Kristi on 17-aastane tdruk, kelle unistus on minna Ameerikasse onu juurde elama, et pseda revolutsioonist. Ta kib aga salaja koosolekutel ning hakkab kogu sellest mssust vga huvituma. Hiljem hakkab ta seal kima koos Indrekuga. Tema jaoks on see lihtsalt ks pnev sndmus, sest pidevalt on tegevust ja on mille eest videlda. Kui ta kord haavata saab, on see tema jaoks parim asi, mis elus juhtunud. Ta armastab Indrekut, nad elavad koos lbi sna raskeid hetki. Vahepeal ta isegi loobub mttes Ameerikasse minna. Lpuks teeb enesetapu, sest arvab Indreku surnud olevat. Emand Lohk on sgavalt usklik inimene, kes hoiab heaga eemale mssudest ja kigest, mis puudutab revolutsiooni. Ta on teliselt hea inimene ning vahel on kurb, et tema ttar nii mssumeelne on
annaabi.ee 
