kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja
dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Ekspressionismi viljelemisel Saksamaal olid eriti silmapaistvad Dresdeni kunstnike rühmitus ,,Die Brücke" [di brüke] (1905-1913) ja Münchenis grupeering ,,Der Blaue Reiter" [der blaue raiter] (1911-1914), kes koos panid aluse ekspressionismi ,,esimesele lainele" (1905-1914). ,,Brücke" rühma kuulusid Erich Heckel [eerih hekkel] (1883-1970), Ernst Ludwig Kircher [ernst ludvig kirhner] (1880-1983), Karl Schmidt-Rottluff [karl smitt rottluff] (1884-1976). Hiljem liitusid sellega Emil Nolde (1867-1956), Max Pechstein [maks pehstain] (1881-1955), Otto Müller (1874-1930). ,,Brücke" oli radikaalsete poliitiliste ja sotsiaalsete vaadetega, mida nad väljendasid läbi moodsa linliku ainese või maastike ja inimkujude. ,,Brücke" rühmituse meistrid harrastasid innukalt ka puulõiget, mis põhines must-valge pindade rõhutatud ilmekusel ja toetus saksa keskaegse puulõike eeskujudele.
Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid? Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega. *Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja? Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range. *Kuidas suhtuti koolist puudumisse ja hilinemisesse? Kui puuduti siis pidi kindlasti tooma arstitõendi ja kui hilineti tõsteti teema klassi ees üles, et häbi hakkas ja enam hilineda ei julgenud. *Kui pikad olid vaheajad? Kas külmapühasid oli? Umbes samad aga jõuluvaheaeg oli lühem ja suvevaheaeg algas mai lõppus. Külmapühasid oli ikka. *Kas olete rahul tolleaegse haridusega?
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes ning kus teadlased uurivad selles valdkonnas kõiki keht...
ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“ Piret Raud ja Ülo Pikkov on jõulised pildiraamatukultuuri edasi arendajad. Pildiraamat on see, kus pilt jutustab ja viib lugu edasi. Sõnu on sellises raamatus väga vähe või need hoopis puuduvad. Mare Müürsepa sõnul on meil palju häid illustraatoreid keda Eesti Lastekirjanduse Keskus nähtavamale toob. Oma iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim on esile tulnud tänu lastekirjanduse võistlustele. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21
annaabi.ee 
