Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tsehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tsehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased. Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tsehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe (sobing)
Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts, kes olid aluse pannud versaillesi süsteemile tegutsesid samamoodi, siis kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat. Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tsehhoslovakkiale. Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal
Eesti keel kuulub uurali keelkonda. Uurali keelkond jaguneb kaheks: 1. soome-ugri-permi-komi,udmurdi,volga(mari, mordva)-läänemeresoome-soome, eesti, karjala, vepsa, vadja, liivi, isuri, mordva ugri-handi, mansi, ungari. 2. samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond. Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse, kreeka, portugal), slaavi keeled(vene, poola, slovakki, tsehhi, valgevene, ukraina). Ül.12 Sünnipäevaküngas-sünnipäevakink Juuksejõuk-juuksesalk Merevalvur-merevaht Anumandja-nõuandja Kassiküpsetis-kassikakk Tulbamaja-ridamaja Noaiva-noatera Soolakõri-soolakurk Kureuur-kurekell Ül.13 Kask-kõiv Mänd-pedakas, pedajas Pärn-niinepuu, lõhmus Karusmari-tikerber Rabamurakas-kaarel Piibeleht-maikelluke Lepatriinu-lepalinnuke Ööbik-õitsilind, kiriküüt Pull-sõnn Vaarikas-vabarn Pohl-palukas Jõhvikas-kuremari Mullikas-õhvake
kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tsehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tsehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased. Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tsehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni
1999 üleminek elektroonilisele eurole 2000 12. detsembril sõlmitakse Nizza leping: suurim institutsionaalne reform, otsustati Euroopa Liidu laienemine itta, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, politseialane koostöö, otsustamisprotsessi muutmine 2002 01.01. tuli käibele euro 2002 01.07. kadus käibelt rahvusvaluuta 2002 11.12. algasid Eesti ühinemisläbirääkimised 2003 16.04. ühinesid Ateenas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakki, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros 1. jaanuaril 2007 liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia Maastrichti leping Olulisimad muudatused ja uuendused, mis kaasnesid Maastrichti lepinguga olid järgmised: - võeti kasutusele kaasotsustamismenetlus, mis suurendas parlamendi rolli seadusandlikus protsessis; - laiendati nõusolekumenetlust, mis andis Euroopa Parlamendile otsustava sõnaõiguse komisjoni liikmete ja presidendi nimetamisel;