13. märts marssisid sks väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Ska-ga (ansluss). 4. aprillil korraldati liitumise kinnitamiseks rahvahääletus (sks salapolitsei järelvalve all). 1938 sept nõudis Sks Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades muidu sõjaga. Tsehhoslovakkia keeldus ja kulutas välja moblilisatsiooni. (Sks ei saanud otse Tsehhoslovakkiat rünnata, sest tal oli leping Pr-ga, Sudeedimaa kaudu sai, sest sai ettekäändeks tuua seal elavate skslaste tagakiusamise). Lääneriigid lootsid Hitleriga Sudeedimaa asjus endiselt midagi kokkuleppida, et sõda vältida. 1938 Ing, Pr, It, Sks sõlmisid Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 1938-1939 NSVL ja Jaapani vägede vahel toimusid Mongoolias sõjalised kokkupõrked, NSVL võit 1939 kehtestati Hisp Franco diktatuur 1939, 23. sept Sks ulitimaatum Leedule (viis väed Klaipedasse) 1939, 14
koostööd, vaid üritas nende asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel. 2.5 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust (tikud, küünlad, suhkur, küte, jalavarjud, rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel. Selle tagajärjel hakkasid tsiviilelanikud eluks vajalikku hankima
Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud. Tervikuna Eesti ala Vene Tsaaririigi üks enamarenenud piirkondi. OLUKORD EESTIS PÄRAST 1905. AASTA REVOLUTSIOONI
asemele seada endale ustavaid kommunistlikke tegelasi. Poolas oli loodud terve põrandaalune armee Armija Krajova, kelle juhid aga hukati. Samuti oli olukord keeruline Balti riikides, kes lootsid 12 analoogselt 1918.a. sündmuste kordumisele, et iseseisvus taastada, mis oli määratud nurjumisele. Väga raske oli olukord Ukrainas, kus Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii skslaste kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Valgevenes ja Lääne-Venemaal toimus partisaniliikumine Punaarmee juhtimise all sakslaste poolt okupeeritud aladel. 5.3 Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal Puudust tunti elementaarsest eluks vajalikust (tikud, küünlad, suhkur, küte, jalavarjud, rõivad), tagamaks ühtlane jaotus, kehtestati kaardisüsteem. Lähtuti põhimõttest, et eesõigus on sõjatööstusel ja sõjaväel
kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil 1260 otsustavalt lüüa. Durbe lahing julgustas ka Ida-Baltikumi põlisrahvaid > vastuhakud, ka Saaremaal, kuhu Ordu tegi vabadusvõitluse summutamiseks 1261 kevadtalvel suure sõjakäigu, millega sunniti saarlased uuesti alistuma. Leedus oli vürst Mindaugas sunnitud loobuma ristiusust ja sõlmima liidu Vene suurvürsti Aleksander Nevskiga võitluseks skslaste vastu, kuid leedulaste ja venelaste sõjaretk Liivimaale nurjus. 1261 tungis Mindaugas Liivimaale jälle, ootas Võnnu juures liitlasi, kuid Vene vägi Novgorodi vürsti Dimitri(Nevski poeg) eesotsas hilines ja piirdus ainult rüüsteretkega. 1262 üritasid veneased sõjakäigu Trtu alla, orduväe lähenedes nad lahkusid 1263 tungis samogiitide väepealik(Leedu mõjukas ees, Sks ordu innnukas vastane) kaugele läbi Ordu valduste, jõudes Läänemaale ja põletas maha Vana-Pärnu.
annaabi.ee 
