Ostujõu langus. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. 17. Ostukorv- koosneb erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. 18. Devalveerima- raha väärtuse langetamine välisvaluuta suhtes 19. Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõus. 20. Stagflatsioon- majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon e. Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse. Näitab, kui suure osa sissetulekust jaotub riik maksude abil ümber. 22. Maksumäär- tähistab %, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksiku sissetulekult. 23. Intress- raha hind. Raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasututatavast rahasummast. 24. Tänapäeva pangasüsteemis kaks tasandit- 1)Riigi kekspank 2) Erapangandus MAKSUD: Riiklikud maskud: Otsesed: · FIE tulumaks 21% · Ettevõtte tulumaks · Sotsiaalmaks 33% (13%ravi, 20% pension)
välisinvesteeringute pärast. Selle potenstisaali kasulikku kasutamise jaoks on vajalik määratud tegevuste, strateegiate plaan. Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest.(Kilvits 2008:7) 1.3 Välisinvesteringud Välisinvestorite usaldus Eesti vastu suurenes ning tõeline laenubuum sai hoo sisse 2005. aastal. Erasektori laenujäägi suhe SKPsse kasvas 2002 aasta. 42% lt 110% ni 2008. aasta lõpuks, mis oli Eli uute liikmesriikidega võrreldes kõrge näitaja. kodumajapidamiste laenudest üle 80% olid eluasemelaenud ning mittefinantsettevõtete investeeringutest moodustavad hooned ja rajatised üle kolmandiku. Seega läks suur osa laenurahast kinnisvara soetamiseks sellealaseks äritegevuseks, mitte aga ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Ehitusbuum kasvas ehitussektori hõive aastatel 2004-2007 peaaegu
Lõpptoode on ette nähtud tarbimiseks, mitte edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vahetoode on teiste hüviste valmistamiseks kasutatav toode. Väärtuskasv väldib mitmekordset arvestust. Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa. Reaalne SKP on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad
maksta tuleb. (Rootsi, Prantsusmaa) Kasutatakse, kuna arvatakse, et kasulikum väiksema sissetulekuga inimeste jaoks. Eestlased kardavad, et hakatakse meilt kapitali välja viima, kui kehtestada astmeline maksusüsteem Eestis. (Milline minu meelest õiglasem?) Maksukoormus ja selle mõju majanduselule Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon- raha odavnemine ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme tõusus. Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme
Aktsiisimaks - lisatakse kaupadele, mile tarvitamist soovib valitsus piirata * kütus 0,42%, alkohol, tubakas, elekter, pakend Tollimaks - mingi tootmisharu kaitsmiseks Hasartmängumaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemismaks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimismaks Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Inflatsioon raha väärtuse ehk ohtujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Inflatsiooni on võimalik ohjeldada, tuues ohvriks kiire majanduskasvu, nt piirates kõrgete intresside kehtestamisega laenamist ja seega ka tootmist ning tarbimist. Inflatiooni põhjustab sularaha liigne käibele laskmine (ka laenuraha sissevool riiki). Kõige tavalisem tee inflatsioonini
Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule. Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. 7. Inflatsioon ja abinõud selle ohjeldamiseks Inflatsioon on raha ostujõu langus, hindade üldine tõus, mis on seotud raharingluse häiretega. Inflatsiooni liigid: - nõudlusinflatsioon - juhul kui nõudlus kasvab kiiremini kui mingil tööstusharul on võimalik seda rahuldada - kuluinflatsioon - hinnad tõusevad tootmiskulude suurenemise tõttu Inflatsiooni väljendatakse inflatsioonimäär vt
annaabi.ee 
