2. Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3. Degeneratiivne skolioos. Skolioos võib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks 4. Idiopaatiline skolioos. Kõige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda nooruki kasvuspurdi perioodil. Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks. Skolioos noorte seas
2) Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel), seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3) Degeneratiivne skolioos. Skolioos vib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks. 4) Idiopaatiline skolioos. Kige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda nooruki kasvuspurdi perioodil. Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks. Kokkuvõte:
· seljavalu hakkas väga äkki · vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat 5 Skolioos e. lülisamba kõverdumine. Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa.
Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis
· treener üldkehaline ettevalmistus, optimaalne jõutreening · sportlane pidev "nõrkade kohtade" täiendav treening. Lihasdüsbalaansi ennetamiseks on tähtis regulaarne lihashooldus: - massaaz - venitusharjutused - külmageelid, vanniõlid - taastumisseadmed infrapunasaun, tervisekapsel, energiakookon jne. Lülisambal on füsioloogiline kumerus kahe S-kujuga. Kõverust küljele üle 10 kraadi nimetatakse skolioosiks, kuid sklolioos võib ka füsioloogiline olla. Rasked kõverushäired on spordiga tegelemisel ohtlikud ja vajavad ortopeedilist konsultatsiooni. Tippspordis põhjustavad lülisamba ülekoormuse peamiselt: · liialt suur treeningukoormus · liialt suur treeningu intensiivsus. Tervisespordis põhjustavad lülisamba ülekoormuse peamiselt: · ebapiisav sporditehnika 29
annaabi.ee 
