Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektisoonides (tunnistus aastast 1584 ja väga täpne kirjeldus aastast 1623 ja ürik aastast 1692); kuid XVII sajandil maal kadus. Pärimust, nagu oleks ,,Leda" hävitatud madame se Maintenoni käsul, on tänapäeval sageli väljamõeldiseks peetud. Seisvat Ledat kujutava maali kartongi säilitati veel aastal 1721 Palazzo Casnedis Milanos.
See on tehtud siiski originaali nägemata, ainult vanemate koopiate järgi. "Kuningate kummardamine"(Lisa 2) alustatud 1481. aastal. Maal, mille tellisid Scopetos asuva San Donato kloostri mungad oma kiriku altarimaaliks, jäi lõpetamata ja üle andmata ning sama süzeega asenduspildi maalis Filippino Lippi. "Daam hermeliiniga" Cecilia Gallerani portree aastast 1483 "Leda" - Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektsioonides, ent XVIII sajandil maal kadus. Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum'is Rotterdamis, Windsoris ja mujal. "Bacchus" maalitud umbes 1511-1515. Maalil oli algselt kujutatud Ristija Johannes ja
Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on jäänud vaid vähesed koopiad. Usaldusväärseim neist asub Firenzes Uffizi galeriis, koopia teosest on maalinud ka Poggi, kuid kõige kuulsam on Rubensi tehtud koopia. See on tehtud siiski originaali nägemata, ainult vanemate koopiate järgi. “Leda” Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektsioonides, ent XVIII sajandil maal kadus. Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum’is Rotterdamis, Windsoris ja mujal. “Bacchus” umbes 1511-1515
Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on jäänud vaid vähesed koopiad. Usaldusväärseim neist asub Firenzes Uffizi galeriis, koopia teosest on maalinud ka Poggi, kuid kõige kuulsam on Rubensi tehtud koopia. See on tehtud siiski originaali nägemata, ainult vanemate koopiate järgi. · "Leda" Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektsioonides, ent XVIII sajandil maal kadus. Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum'is Rotterdamis, Windsoris ja mujal. · "Bacchus" umbes 1511-1515
Mona Lisa kuulus mõistatuslik naeratus on vaevu aimatav: suu-ja silmanurkades on näha õrnad varjud. Vaataja usub Mona Lisa Naeratavat. Kuid samas mõjub ta tõsise ja kaugena. See saladuslik aura, mis seda meistriteost ümbritseb ja teeb selle erakordseks, teeb ta ka nüüd, viis sajandit hiljem, enneolematult kuulsaks. 2.1.6 ,,Leda" Originaal on kaotsi läinud, tänapäeval on maal tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektsioonides, ent XVIII sajandil maal kadus. Seisvast Ledast on järgi 9. koopiat. Et Leonardo joonistas või maalis ka põlvitava 8 Leda, seda tõestavad joonistused, mis säilivad Boymans Museum'is Rotterdamis, Windsoris ja mujal. 2.1
Moro Leonardole palga maksmise. Ka kloostri prior ei maksnud talla palka, sest lepingut ei olnud sõlmitud. · Leonardo ei pannud maali kallal nokitsedes päiksetõusust õhtuhämaruseni pintslit käest. · Kloostri prior sundis Leonardot kiiremini töötama, räägitakse, et tüütu prior on maalil kujutatud Juudana. · Leonardo: "Suurvaimud loovad seda rohkem, mida vähem nad töötavad." · Leonardo leiutas täiustatud kudumisteljed ja skitseeris kangalõikamismasina ning ketrusmehhanisme. · Kunstnik projekteeris aurusuurtüki. · Tema masinad ja leiutised ei jõudnud tema töötoast kaugemale. · 1496.a hülgas Leonardo oma töö ja Milano õukonna. · Ükski kunstnik ei näidanud üles huvi saada Leonardo asendajaks õukonnas. · Juudas ja Jeesus olid endiselt "Püha õhtusöömaajal" näota. Juuda prototüübi leidis Leonardo ilmselt oma värdjalike joonistuste hulgast.
Itaaliakeelse värsslibreto kirjutas prantsuskeelse proosateksti alusel Antonio Ghislanzoni. Ooperi ajaloolise 21 tõepärasuse huvides uuris Verdi Egiptuse minevikku, kogus andmeid looduse ja rahva kohta, tutvus maa kunstiga. Nii nagu varem, võttis helilooja seegi kord libreto koostamisest vahetult osa. Peene psühholoogitajuga skitseeris ta mitmeid stseene, sundis libretiste juba valmiskirjutatut halas- tamatult ümber tegema, valis tekstist ja dramaatilistest situatsioonidest kõige väärtuslikuma. Ka värsimõdu, ridade arvu ja muude vormielementide kohta oli Verdil alati midagi konkreetset ja asjatundlikku öelda. Vähe sellest. Töö lõppstaadiumis hakkas helilooja südant valutama instrumentide paigutamise pärast orkestris. Esitanud Giulio Ricordile rea orkestrit puudutavaid küsimusi ning
annaabi.ee 
