ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsuse teket. 16. Skisoidne inimene Skisoidne: Püüab olla iseseisev ja sõltumatu. Vajab distantsi, ei lase kedagi liiga lähedaseks endale. Tajub seda kui ohustamist ja hakkab ennast ägedalt kaitsma. Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik
ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri. Tänapäeva maailm soodustab skisoidsuse teket. 16. Skisoidne inimene Skisoidne: Püüab olla iseseisev ja sõltumatu. Vajab distantsi, ei lase kedagi liiga lähedaseks endale. Tajub seda kui ohustamist ja hakkab ennast ägedalt kaitsma. Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik
Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal tüübil on oma iga, mis on kõige tundlikum nende joonte tekkeks. Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene eluaasta, esimesed elukuud. Skisoidsuse nurgakivi on küsimus, kas ja kuivõrd laps maailma usaldab, kuivõrd see maailm tema vajadused rahuldab. Siin ei ole mõeldud mitte ainult füsioloogilisi vajadusi. Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub. See soodustab lapse vaimse arengu kiirust. Kui mingil põhjusel see väliskeskkond ei paku seda, mida laps vajab (hellus, armastus, hoolitsemine, füsioloogilised vajadused), siis suure tõenäosusega lapsel tekib selline tunne, et maailma ei saa
Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal tüübil on oma iga, mis on kõige tundlikum nende joonte tekkeks. Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene eluaasta, esimesed elukuud. Skisoidsuse nurgakivi on küsimus, kas ja kuivõrd laps maailma usaldab, kuivõrd see maailm tema vajadused rahuldab. Siin ei ole mõeldud mitte ainult füsioloogilisi vajadusi. Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub. See soodustab lapse vaimse arengu kiirust. Kui mingil põhjusel see väliskeskkond ei paku seda, mida laps vajab (hellus, armastus, hoolitsemine, füsioloogilised vajadused), siis suure tõenäosusega lapsel tekib selline
Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal tüübil on oma iga, mis on kõige tundlikum nende joonte tekkeks. Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene eluaasta, esimesed elukuud. Skisoidsuse nurgakivi on küsimus, kas ja kuivõrd laps maailma usaldab, kuivõrd see maailm tema vajadused rahuldab. Siin ei ole mõeldud mitte ainult füsioloogilisi vajadusi. Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub. See soodustab lapse vaimse arengu kiirust. Kui mingil põhjusel see väliskeskkond ei paku seda, mida laps vajab (hellus, armastus, hoolitsemine, füsioloogilised vajadused), siis suure tõenäosusega lapsel tekib
Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal tüübil on oma iga, mis on kõige tundlikum nende joonte tekkeks. Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene eluaasta, esimesed elukuud. Skisoidsuse nurgakivi on küsimus, kas ja kuivõrd laps maailma usaldab, kuivõrd see maailm tema vajadused rahuldab. Siin ei ole mõeldud mitte ainult füsioloogilisi vajadusi. Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub. See soodustab lapse vaimse arengu kiirust. Kui mingil põhjusel see väliskeskkond ei paku seda, mida laps vajab (hellus, armastus, hoolitsemine, füsioloogilised vajadused), siis suure tõenäosusega lapsel tekib selline tunne, et maailma ei saa usaldada ja ta tõmbub sellest
annaabi.ee 
