(g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad
· Psüühilise tegevuse sügav häire, mille puhul tegelikkuse tunnetamine on moonutatud, tegelikkusega kohanemise võime raskesti häiritud ja isiksuse struktuur põhiolemuselt muutunud. · Skisofreenia, muud psühhootilised häired, raskemad orgaanilised ja sümptomaatilised psüühikahäired (nt psühhoosid). · Orgaaniline häire aluseks on iseseisvalt degenereerinud peaajuhaigus või kahjustus. · Sümptomaatiline peaaju haaratus on sekundaarne · Skisofreensed häired mõtlemise ja taju sügavad häired, tuimenenud ja inadevaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi)
kusjuures vahepeal meeleoluhäireteta. järelnähtude kaasnevad ka kogukestusest tüüpilised piisavalt pika aja skisofreenianähud. jooksul. 3 Diagnostilised juhised Skisoafektiivse häire diagnoos on ainult siis kasutatav, kui nii skisofreensed kui ka emotsionaalsed sümptomid on selgelt väljendunud ja esinevad sama haigusepisoodi kestel üheaegselt või mõnepäevase vahega ning kui haigusepisoodi ei saa diagnoosida skisofreeniana, depressiivse ega maniakaalse episoodina. Seda diagnoosi ei saa kasutada patsientidel, kellel skisofreenia sümptomid ja afektiivsed sümptomid ilmnevad ainult haiguse eri episoodides. Näiteks skisofreeniahaigetele on omane depressiivsete sümptomite ilmnemine pärast psühhootilist episoodi (vt
- Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus - Caligula kartis välku ja müristamist ( peitis ennast voodi alla ), samas aga armastas kuupaistet - Caligulal olid skisofreensed kalduvused - Caligula abielus Junia Claudillaga - Caligula teine abielu kestis ainult paar päeva ( Livia Orestilla ) - Caligula kolmas kaaslane Lollia Paulina, kelle ta lühikese aja pärast maha jättis ja keelas tal peale seda ühegi teise mehega magada - Caligula neljas naine Caesonia - Nero isa suri 40ndal aastal - 24 jaanuar 41. aastal Caligula mõrvati - Claudius sai uueks keisriks - Claudius valitses 14 aastat, seda ei pidanud keegi võimalikuks
mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia diagnoosi välistavad kriteeriumid: 1)sümptomite kestus on alla 1 kuu 2)skisoafektiivne häire? = kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega. Skisofreeniavormid (paranoidne, hebefreenne, katatoonne, residuaalne) Paranoidne skisofreenia. Juhtival kohal püsivad paranoilised luulumõtted, millele tavaliselt kaasnevad
F21 Skisotüüpne häire - Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil - Kohatu, veider käitumine - Vähene kontakt teiste inimestega - Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine - Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle F25 Skisoafektiivne häire - Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema samaaegselt F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire F25.1 depressiivne skisoafektiivne häire- pidurdatus, unehäired, energia, isu ja kehakaalu langus, süütunne, lootusetus, suitsiidimõtted + mõtete levimine, võõrad jõud proovivad segada või ühtida, teda jälgitakse
tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Meeleolu tõuseb või langeb põhjendamatult; või toimuvad need koos. Võib kaasneda
tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Meeleolu tõuseb või langeb põhjendamatult; või toimuvad need koos
annaabi.ee 
