Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule
Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid üksteist kirikust välja. Tulemusena läksid kirikud tülli ja tekkis lõhenemine. Tekkis kaks kirikut Katoliku ja õigeusu kirik. Ühiskonnas tekkis aga kaks usku.
suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve
Kirik kõrg-ja hiliskeskajal Kõrg-ja hiliskeskaeg leidis aset 11.-15. sajandil. Üldiselt iseloomustas kirkut sel ajal üldine langus. Kiriku võim vähenes, enam polnud kirikutel nii suurt mõju ühiskonnale, kui varem. Kuid millised sündmused leidsid aset tol ajal ja kuidas nad kiriku mainet mõjutasid ? Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale. Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid
Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi
Ristisõde tagajärjed olid kindlasti hea õppetund paavstivõimule, et ei ole hea muutuda liigselt ahneks. Hiliskeskaja üheks kõige tähtsamaks sündmuseks kirikuelus võib pidada suurt skismat ehk kirikulõhet ( 1378-1409). Paavst Urbanus VI hakkas oma kuurialt nõudma kommete rangust, tekkis aga luksusliku eluga harjunud kuurias talle vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ning naasid temaga koos Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetataksegi suureks skismaks. Suure skisma mõju kirikule oli kindlasti laastav ning sellised vastuseisud viisid vaimuliku võimu alla ja paavstide tähtsus vähenes. Kõrg- ja hiliskeskajal probleemideks võib pidada vaimuliku- ja ilmaliku võimu vahelisi tülisid, kus kord saavutab üks oma tahtmis, teine kord aga jälle teine. Sellised tülid lõhestasid ühiskonda ja isegi rahvaid.
Roomas palverännakutel ja kaupmehed jäid tuluta. Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI otsuse jääda Rooma, kuna ta oli seal ametisse valitud, mitte minna sõdivale Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule
oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis. Alles pärast saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI (1378-1389), kelle ametissevalimine toimus Roomas, otsuse jääda sinna ja mitte asuda sõdivale Prantsusmaale. Urbanus VI ranged nõudmised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias talle tugeva vastuseisu. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avigoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nim paavstide ajaloos suureks skismaks (kr.k. schisma-lõhe). Roomas ja Avigonis resideeris kummaski eri paavst koos oma kuuriaga. Need riigid, mis pidasid end Prantsusmaa liitlaseks, tunnistasid Avigoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased aga Rooma paavsti. 1409. Aastal otsustasid Rooma ja Avigoni kardinalid kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti. See aga ei saavutanud eesmärki ning uus kirikukogu tuli kokku 1414.a Konstanzis (Saksamaa ja Sveitsi piiril)
luksuslikku õukonda ja haldusaparaati. Paavst Urbanus VI (1378-1389) valiti Roomas ja jäi Rooma, sest nüüd olid Itaalia olud paranenud ja segased ajad tulnud Prantsusmaale. Ta nõudis kuurialt vahepeal tekkinud mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed. Tuli võimule saada ainult üks paavst ja kuna mainitutest kumbki tagasi ei astunud, tuli 1409. aastal Pisas kokku kirikukogu. Uus kirikukogu kogunes 1414-1418. aastatel Konstanzis. Valitakse kolmas paavst Martianus V (1417--1431). Otsustati ka seda, et jumala tahet ei esinda mitte ainult paavst, vaid kõik usklikud ja seega peab paavst edaspidi regulaarselt kirikukogusid kokku kutsuma, mitte otsustama ainuisikuliselt.
prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna. See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine. 14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja- aastase sõja puhkemist otsustas Urbanus VI taas jääda Rooma, et mitte naaseda sõdivale prantsusmaale. Tema vastu tekkis tugev vastuseis, Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. (schisma- lõhe) Ei nõustutud ühe tagasiastumisega, 1409 otsustati kokku kutsuda kirikukogy, mis pidi valime uue paavsti. KIRIKUKOGUD Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD
1305a valiti paavstiks prantsllane Clemens V.Kuna Itaalias valitses segadus, otsustas paavst jääda Prantsusmaale Avigon'i. Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning läksid tagasi Avignon'i. Sellist olukorda nimetati Suureks skismaks (lõhe). Kirikukogud Kirikukogud on tähtsamate vaimulike koosolekud. Tüli lõppes siis kui uueks paavstiks valiti Martinus V. Benetiklased lk 88 Kerjus munga ordud lk 90 3.9 Ristisõjad Ristisõja põhjused Ristisõjad pidid suurendama paavsti autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. 1095 kutsus paavst kõiki kristlasi muhhameedlasi pühalt maalt välja ajama
annaabi.ee 
