Nike temple Erechtheion karüatiidid Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna. Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui pronks). Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool,
Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber). Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks). Krüselefatiintehnikas skulptuurid (teatakse ainult kirjelduse põhjal) – puust
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone.
Tema raamat Historia räägib Kreeka - Pärsia sõdadest. Kuid raamatus on juttu ka varemast ajaloost. Herodotos kirjeldas ka muude rahvaste kombeid ja uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks. Maailma teater saigi alguse Kreekas. Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Korraga oli laval kolm inimest ja nad kandisid maske. Niimodi said ühed ja samad inimesed mitut osa mängida. Mehed mängisid ka naiste osi.
tantsuplats, mis oli määratud koorile ja näitlejaile Dionysose altar - orkestra keskel, harilikult asetses rinnaku jalal Aja jooksul hakati rinnakule poolringi kujuliselt ümber orkestra ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks Skeene - hiljem lisati orkestra taha rõivaste vahetamise jm jaoks telk või varjualune Skeenest arenes pikapeale kindel näitelavaehitis Proskeenion - näitelavaehitisi esine, kus esinesid näitlejad; koor püsis endiselt orkestral. Paraskenia - proskeenioni külgi piiravad kaks lühikest eenduvat tiibehitist IV saj teatreist on tuntumad Dionysose teater Ateenas (u 350 - 325) ja teater Epidauroses (ehitas Polykleitos noorem)