Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Magnetkäivitite juhtimisahelad joonestatakse laotatud skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tege-likust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktorite kontaktid ning juhtimis-nupud joonestatakse normaalasendis, s.t. asendis, kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemise hõlbustamiseks kasutatakse skeemielementide tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma vahedeta üksteise järele ühes reas. Elemendi liigitähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Relee (abikontaktor) on juhtimis- ja signali-satsiooniahelates kasutatav lülitusaparaat. Relees on mitu abikontaktide rühma. Releedega saab lülitada alalis- ja vahelduv-vooluahelaid, mille vool on kuni 10A.
Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. NC või 01 Magnetkäivitite ahelad joonestatakse laotatult skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Juhtimisnupud joonestatakse normaalseisundis st asendis, kui relee või kontatori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemi lugemise hõlbudtamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjtatakse ilma vahedeta üksteise järel ühes reas. Elemendi liigtähis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. A-Moodul B-Muundur C-Kondensaator D- Digitaalelement E-Seade F-Kaitse G-Toiteseade K-Relee,kontaktor L-Induktiivsus M-Mootor
tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624
ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk. Optimeerimist alustasime RANDOM meetodiga, sest skeemielementide algparameetrid võisid olla optimaalsetest palju erinevad. Kasutasime ka keerulisemat ja kiiremat meetodit, GRADIENT. Kordasime optimeerimist nii RANDOM kui ka GRADIENT meetodil, parameetrid muutusid, samuti ka karakteristikud ning lõpuks saime soovitud tulemused. 3 Joonis 5. Optimeerimise eesmärgid täidetud. Joonis 6
Sisend-väljund 5) Joonis 5. Amplituud-sageduskarakteristik Uv = f (fsis) 6) Võimsusvõimendustegur kp P R 3070 k p = v = k u2 sis = 55 2 = 3159 Psis Rv 2940 Kokkuvõte: Antud töös modelleerisime transistorvõimendi vabatarkvaralise programmiga LTspice IV ning mõõtsime sisend- ja väljundtakistused ning pinge- ja võimsusvõimendustegurid. Eelnevalt olime määranud osade skeemielementide väärtused ning nende järgi arvutasime ka ülejäänud elementide väärtused. Õppisime kasutama (meie jaoks) uut simuleerimisprogrammi ja saime aimduse kuidas elektroskeeme koostada.
1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähised; 3. Muunduriskeemi põhiparameetrid: kõik pinged, voolud ja võimsused; 4. Joonistada pingete ja voolude diagrammid. Lähtudes andmetest on P = I × U 30 × 150 = 4,5kW 4,5 S= = 5kVA
Tähis NC või 01 Magnetkäiviti ahelate joonistamine magnetkäiviti ahelad joonistatakse laotatud skeemine, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktide kontaktid ..ning juhtimisnupud joonestatakse normaalasendis st asendis kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemine skemmide lugemise hõlbsustamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid Skeemielementide tähised ...koosnevad ladina tähtedest ja numbritest mis kirjutatakse ilme vaheteta ritta elemndi liigtöhis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Mootori käivitusvool lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paar esimese sekindu vältel tugev käivitusvool Jk=(4,5-6,5) Jn Jk mootori käivitusvool amprites Jn mootori nimivool amprites Sulavkaitse mootorikaitsena
veahinnangutega,vastavad väärtused on kirjas eelnevalt toodud tabelis(Tabel 2): Graafik 1.Keskmine sagedus ja veahinnang kasvavate toitepinge väärtuste korral Nagu tabelist ja graafikult näeme,ei muutu sagedus toitepinge tõstmisel kuigi palju. Kokkuvõte Antud laboratoorses töös õppisime tundma võnkeringil baseeruvate ostsillaatorite ehitust ja tööpõhimõtteid. Arvutasime Thompsoni valemist lähtudes puuduolevate skeemielementide väärtused. Leidsime sageduste keskmised väärtused ja nende veahinnangud. Uurisime sageduse muutust erinevatel sagedusaladel ja toitepinge kasvamise korral.
Ribapääsfilter (band-pass filter) – pääsuala kindlas sagedusvahemikus, ülejäänud tõkkeala. Ribatõkkefilter (band-stop filter) – tõkkeala kindlas sagedusvahemikus, ülejäänud sagedusvahemikud pääsuala. 18. Passiivfiltrid, aktiivfiltrid. Passiivfiltrid koosnevad LC või RC ahelatest (induktiiv-mahtuvuslikest või takistus-mahtuvuslikest). Aktiivfiltrid sisaldavad aktiivelementi (operatsioonivõimendi,transistor), mida kasutatakse filtreeritud signaali võimendamiseks. Skeemielementide järgi jaotatakse filtrid aktiiv- ja passiivfiltriteks. Passiivfiltrid sisaldavad ainult passiivseid komponente (takistid, poolid ja kondensaatorid), mis on ühenduses nii, et lasevad läbi kindlaid sagedusi, samas kõiki teiste sagedustega signaale nõrgendades. Käesolevas peatükis käsitletakse edaspidi aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid)
annaabi.ee 
