Sümbolism on mõneti keskaegne, selles on teatavat irratsionaalsust ja müütilist mõtlemist. Hakatakse rääkima uues Jeruusalemmast, selle kujundid kantakse vene konteksti üle. Sümbolid on olulised, kultuur on sõnakeskne. Isegi maalikunst ei saa läbi ilma sõna kujutamata. Futurismist kasvas orgaaniliselt välja nõukogude kultuur. Tekkis absoluutselt uus, tulevikukunst. Iseloomulik - uue-kunsti-paatos, vana eitamine, pärandist/traditsioonist ärapöördumine, skandaalsus. Õigupoolest oli see 'kõrvakiil ühiskondlikule maitsele'. Sõna või keel ei ole midagi müstilist (vastandusena sümbolistidele), sõna on lihtsalt kunstniku materjal. Usutakse kunstniku vabadusse allutada vana keel ('me lõhkusime süntaksi') ja luua midagi uut. Üldse valitseb uue kultus. Agressiivsus aja suhtes. Usuti, et sõna abil tuleb luua sõnas uus maailm ja siis reaalsust muuta.
Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1. rändnäitleja, kuninga soosing, mida kujutas ja mida naeruvääristas teoseti, skandaalsus, vaenlased ja tagakiusamine, oma teatri ametid ja rollid, zhanr, mis tôi kuulsuse, surma legendaarsus, "Tartuffe" Tegelased: Pernelle, Orgoni ema (pernell, orgoon) Orgon, majaperemees Elmire, Orgoni naine (elmir) Damis, Orgoni poeg (damiss) Mariane, Orgoni tütar (marjann) Valere, Mariane'i peigmees (valeer) Taruffe, vagatseja (tartüff) Dorine, majateenija (dorinn) Orgon on vôtnud majja vaimuliku Tartuffe'i, et hoolitseda perekonna moraali eest.
Luulekogus „Sonetid“ (1917) on Under veel tasakaalutu luuletaja, kuid II perioodil areneb tasakaalukaks. Luulekogu ei ole revolutsiooniline, sest selle uusromantilise põhjal, millele Under oma loomingut ehitab, on varem nooreestlaste (eriti Suitsu) välja töötatud. Samas on tegu revolutsiooniga, sest varem polnud ekstaatilisust, seksuaalsust ja erootilist avameelsust kirjutatud – muutub seeläbi skandaalseks kirjanikuks (mõnitatakse nt „Libude laulikuks“). Underi skandaalsus on ilmne – see tuleneb sisust: naise roll elus ja kirjanduses, kirjutab luulet läbi naise silmade, aga püüab ka meeste vaatepunkti kujutada üksikutes. 1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“, 1920 „Verivalla“ ja 1923 „Päriosa“ – areng toimub ekspressionistlikuma ajakajalisuse suunas, sest varem kirjutas ainult armastusest, sotsiaalset ebaõiglust ja veriseid pilte sõjaõudustest ei kujutanud
1989 (1990) Märg Viktor 1996 (1990) Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981.aasta seisuga, olulist 1996 Nagu härjale punane kärbseseen 2003 Päike, mida sa õhtul teed 2003 Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus 2007 Sumo – esimene hetk, kus Kivisildnik saab Kultuurkapitali luuleauhinna. Institutsionaalses mõttes on teda päris kirjandusse vastu võetud. 2014 100% (:) kivisildnik Kivisildniku skandaalsus tema nime ümber paisus kõige suuremaks 1996nda-97nda aasta paiku. Kära aga hakkas enne seda raamatut. Kära allikaks oli „Eesti Nõukogude...“, tekst oli käsikirjana ringelnud juba 5-6 aastat. See teos riputati interneti üles. Sõnavabaduse suhtes internetiajastul oli 96ndal aastal uus teema ja Eestis sisuliselt täiesti uus läbimäng sel teemal. Selge, et käskimine ja keelamine, juhul kui kogu interneti kinni ei panda, ei toimi enam nii nagu ta varem toimida sai
seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus sellist luulet ei olnud Eestis varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks. Kui võrrelda Visnapuu ,,Amorest" ja Underi ,,Sonette" siis oleks skandaalsem pigem Visnapuu. Underi skandaalsus on pigem seotud selle ,,naise rolli" pärast, sest naise roll ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis.
annaabi.ee 
