Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata. Lisaks kuulsust otsivatele „staaridele“ on olemas ka staarid, kes on tuntud oma ande poolt, milleks võib olla näiteks laulmine, tantsimine või midagi erilist.
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige ,,15-minutliste staaride" loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid ,,15-minutlisi staare", kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma ,,15-minutilist kuulsust", mis ei pruugi alati seda ,,staari" heas valguses näidata. «15 minutit kuulsust» tundub kohati kui kasutusjuhend neile, kellel puudub anne saada kuulsaks klassikalisel viisil, kuid kelle hing ei luba neil surra anonüümsena
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist
Miks selline negatiivne lugu meelitab ligi nii paljusid lugejaid? Keegi ei suuda ette kujutada, et sellised hirmsad sündmused leiavad aset meie riigis. Säärased inimesed liiguvad meie ümber ja me ei või iial teada, kes neist tegelikult abi vajavad. Me loeme suurema huviga ülespaisutatud skandaalidest kui kellegi tublist saavutusest. Sageli arvame, et just meie elu on see kõige süngem ja kõige suuremate takistustega. Lugedes ajalehest skandaalset lugu, mõistame, et on ka inimesi, kellel läheb veel kehvemini kui meil, ja igaüks meist tunneb hinges kergendust. Kirjapandud tekst pakkus mulle mõtteainet veel päris pikaks ajaks. Lugu tekitas minus rohkesti erinevaid emotsione, siiani on mu hinges suur kaastunne ülejäänud nelja lapse suhtes. Mis veel kõige jubedam: naisterahvas ise ei kahetse tehtut absoluutselt. Selline artikkel paneb lugejat ennast tundma jõuetu ja abituna. Püüan rohkem märgata inimesi enda ümber ja kui
Miinusmärgiga kuulsus Kerttu Rakke jäi 2011.aastal politseile autoroolis kriminaalse joobega (2.34 promilli) vahele Kahe kuu pikkune tingimisi vanglakaristus, kaheks kuuks võeti ära sõiduki juhtimise õigus On alasti poseerinud ajakirja DI esikaanel http://reporter.postimees.ee/3512755/purj uspai-autot-roolinud-kertu-rakke-moisteti- tingimisi-vangi Kriitikute ja lugejate arvamused Kerttu Rakket on meedias kajastatud enamasti kui väga skandaalset ning väljapaistvat isikut Eraldi arvamuslugu tema kohta tehtud pole Pigem kritiseerib tema teisi inimesi Aitäh! Kasutatud kirjandus http:// publik.delfi.ee/news/inimesed/kerttu-rakke-anna b-oma-elu-viimase-intervjuu?id=34728107 https://et.wikipedia.org/wiki/Kerttu_Rakke http://kertturakke.com/bolt/public/ http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kerttu-rakk e-jai-purjuspai-autoroolis-politseile-vahele?id= 48171023 http://epl.delfi
raadiod jne ja kõik see on kõmuall olevale objektile tasuta. Lisaks sellele on meedia inimestele palju usaldusväärsem ja suurema täehelepanu all kui lihtsalt tavaline reklaam. Ning kui toode on saanud meedias kõmu, tahavad inimesed lähemalt uurida ja teada saada, millest jutt käib, milles on asi. Sellise reklaamimisvõimaluse ärakasutamise head näited on kuulsused, kes annavad tihtipeale häid võimalusi, et nendest midagi dramaatilist ja skandaalset rääkida. Tihtipeale isegi ei loe, kas kõmu tekitav teema on negatiivne või positiivne, kindel on see, et inimesed sellest räägivad, reklaami teevad ja neile asi meelde jääb. Teine võimalus silma paista on tulla välja millegi täiesti uuega. Uueks võib olla mingi toode, kuid uus võib olla ka täiesti uus reklaamimise viis. Selle all ei mõelda uut pakendi värvi või raadios reklaamimise asemel televiisoris reklaamimise alustamist, vaid midagi
Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina. Kross kirjutas enamasti oma luuletused tulevikust. Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud tollal olemas (J. Kross, 2005). Krossi luuletused olid allegoorilised ja iroonilised. Kross on eesti üks meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see midagi skandaalset (Väljataga, 2008). Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. (http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1) 5 2.1.2. Luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) 2.2 Novellid 2.2.1
Õppejõuna ei võetud Nabokovit kaua omaks tema soov saada endale vene kirjanduse õppetool ei teostunud üheski ülikoolis, kus loenguid ta pidas. Küllap oli selles nii kadedust, kui ka võõrastust kummalise, üleoleva ja iroonilise mehe vastu , kes enne loengut tavatses küsida : ,,Kas kõigil on mugavad kohad? Olgu :mitte juttu ajada, suitsetada, kaduda, lehte lugeda, magada, ja jumala pärast, tehke märkmeid." Õpetamine oli Nabokovile enne ,,Lolita" skandaalset menu eluline vajadus ja ta sukeldus sellesse nagu kõigesse muussegi ennergia ja andumusega, hoolimata naeruväärsest tasust tehtud töö eest, sest tal puudus ametlik teaduskraad Looming Nabokovi loomingut on raske mõista. Kirjanik intrigeerib sageli juba teose alguses ( nt ,,Luzini kaitse") ja köidab sellega lugejat, lõpp aga on ebatavaline ja ei tulene teose sisemisest loogikast (nt (Masenka", ,,Kuningas, emand, soldat"). Tihti ei leia lugeja Nabokovi teostest
AMETIVARA JA AVALIKE VAHENDITE KASUTAMINE: http://www.mnt.ee/public/looming11052012.pdf Loominguline riigivara kasutamine maanteeametis Piret Reilijan Äripäev 11.05.2012 Pärast Tamur Tsäkko skandaalset lahkumist maanteeameti peadirektori kohalt on ilmnenud, et ameti vara kasutamine oli pehmelt öeldes loominguline - puudus ülevaade, kus ameti vara parasjagu asub ning milleks seda kasutatakse. Näiteks pärast autoregistrikeskuse ja maanteeameti ühinemist ripakile jäänud muruniiduk, millega Tsäkko alluvad nägid teda viimati koos ameti autokäruga mullu suvel maanteeametist minema sõitmas, on lausa haihtunud. Tsäkko kommenteeris 2007
.), kõige madalam natüürmort. Täiuslikku kunsti leiab ikkagi ainult antiigist rooma, kreeka. Et saada 'suureks'kunstnikuks veedeti aega Roomas jne. See süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani. 19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima 'sõltumatu' kunst. püüdis mitte sõltuda akadeemilise kunsti züriidest mis domineerisid. Lõhe akadeemilise ja 'sõltumatu' vahel kasvas aina suuremaks (nt romantismiga Delacroix maaliline, vastandumine klassitsismile (teda vaadati kui skandaalset kuju) vs Ingres klassitsism, joon, domineeriv maitse). Just tänu D.le tuli akadeemiasse sisse ka eksootilisemaid teemasid. Romantikud jäid veel ametliku kunstiga samasse paati. Barbizon'i koolkond. Romantikud: klassitsistid on ummikus, ühiskond on ummikus. Tüüpiline romantik on see kes unistab metsas maal elamisest :P. Need romantikud kes läksid metsa muutusid realistideks! Akadeemia veel nende maastikumaali kuidagi aksepteeris, a'la las siis teevad
annaabi.ee 
