10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7. Too kaks näidet Newtoni 1 seaduse kasutamise kohta. Vee piisk kukub vette Langevarju hüpe 8. Newtoni 2 seadus.
tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks. Abstraktsed mudelid- jagunevad graafilsteks mudeliteks ja siis on ka veel näiteks matemaatilised avaldised. Matemaatilisele avaldisele tuginevat loodusnähtuse (nt rongi liikumise) kirjeldust nimetatakse analüütiliseks mudeliks. 4. Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Ehk siis vektoriaalsel suurusel on peale arvulise väärtuse ka suund aga
kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust. · Mis on füüsikalise suuruse ühik? asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega. · Mida kujutavad endast füüsikas kasutatavad valemid? Valemid, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste arvutamisel, võib käsitleda nagu mudeleid, mis kehtivad vaid kindlates tingimustes. · Mille poolest vektoriaalne suurus erineb skalaarsest? Füüsikalisi suurusi, mida väljendatakse vaid arvuliselt nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Füüsikalisi suurusi, mille juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund, nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. · Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline? Füüsikas tuleb osata ühikuid teisendada, valemitest erinevaid suurusi avaldada, arvutada tavaliste arvudega ja kasutades kümne-astmeid. · Mille poolest erineb füüsika matemaatikast
summeeritakse 6) Tsentraalne väli ? Tsentraalseks nim välja kus vektorite pikenduse lõikuvad ühes punkti nn tsentraalpunktis. Tsentraalsetest väljadest võib näitena tuua elektrivälja punktlaengu ümber , gravitatsiooniväli punktmassi (ainepunkti) ümber. Ka homogeenne väli võib olla tsentraalne. Sellisel juhul asub tsenter lõpmata kaugel vaatluskohast. 7) Gradiendi arvutamisel skalaarsest suurustest määrab ära .. ??? Mingist skalaarsest suurusest gradienti leidmine annab suuna,milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradienti kui vektori suund. Gradienti suurus, selle arvuline väärtus näitab kasvukiiruse arvväärtust skalaarse suuruse muutust pikkusühikul,mis on võetud kõige kiirema kasvu suunas. Gradienti komponendid näitavad siis kasvukiiruse vastava telje suunas. 8) Ühtlane ringliikumine ? Ühtlaseks ringliikumiseks nim liikumist mille trajektoor on ringjoon või tema osa
Mehaaniline energia on: W = Wp +Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. ∆Wk + ∆Wp = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks
A = - W p 24. Keha potentsiaalne energia Maa gravitatsiooniväljas 2 r r 2 mGM dr 2 dr 1 1 A = - Fg dr = - 2 = -mGM 2 = -mGM - + 1 1 r 1 r r2 r1 25. Potentsiaalse energia gradient. Jõu ja potentsiaalse energia seos. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: W p = W p ( x, y , z ) W p r W p r W p r - valemite lehele gradW p = i + j+ k x y z Jõu ja potentsiaalse energia seos r F = - gradW p F = gradW p 27. Mehaaniline energia
seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu L punktist, mille suhtes ta on arvutatud. Siis võib ka VIJS kehtida universaalselt, kõikide punktide suhtes. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi telje OO' suhtes on null, siis skalaarsest momentide võrrandist selle telje suhtes järeldub skalaarse impulsimomendi jäävuse seadus: L OO ' = 0 LOO ' = const I O = const . Sellises süsteemis on võimalik sisejõududega inertsimomenti muutes muuta pöörlemise nurkkiirust (piruett, salto). Kui sümmeetriatelge omav keha (süsteem) pöörleb selle telje ümber,
arvudega ja kasutades kümne-astmeid. Eelkõige vajab füüsik head arvutit ja selle kasutamisoskust. Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel, kuid füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega. Igal füüsikas tehtaval arvutusel on mingi mõte ja seos füüsikaliste nähtuste või kehadega. Tavaliselt kinnitavad seda ühikud tulemuste taga. ● Mille poolest vektoriaalne suurus erineb skalaarsest? ● Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline? ● Mille poolest erineb füüsika matemaatikast? ● Oska lahendada tunnis käsitletud ülesandeid. (täienda ise oma tabelit uute vektoritega ja joonista need teljestikku) 3 tund: Vektorite liitmine ja summa vektori projektsioonide määramine. Praktiline õppimine tunnis. Koju jääb valida ise viis suvalist vektorit ja kujutada nende viis liitumist joonistel. Ülesanne õhupalli liikumisest kahes risti jäävas suunas
tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu L punktist, mille suhtes ta on arvutatud. Siis võib ka VIJS kehtida universaalselt, kõikide 26 punktide suhtes. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi telje OO' suhtes on null, siis skalaarsest momentide võrrandist selle telje suhtes järeldub skalaarse impulsimomendi jäävuse seadus: L OO ' = 0 LOO ' = const I O = const . Sellises süsteemis on võimalik sisejõududega inertsimomenti muutes muuta pöörlemise nurkkiirust (piruett, salto). Kui sümmeetriatelge omav keha (süsteem) pöörleb selle telje ümber,
annaabi.ee 
