näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Skalaarne suurus- Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. 4. Vektoriaalne suurus- Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. 5. Skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevus- Skalaarsel suurusel ei ole suunda, vektoriaalsel suurusel on alati suund. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. 6. Kehade mõõtmed- pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet ja kehi võib iseloomustada korraga mitu pikkusmõõtu. Laius on ju tegelikult ka pikkus. Seda mõõdetakse lihtsalt teises sihis. 7. Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu
Aega nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Mõõdame: kella, stopperi abil 21) Muutujate võrdelisust ehk proportsionaalsust nimetatakse ka võrdeliseks sõltuvuseks ehk proportsionaalseks sõltuvuseks, sest tegu on teatud funktsionaalse sõltuvusega. Veel nimetatakse seda võrdeliseks seoseks ehk proportsionaalseks seoseks. 22) Vektorite abil.See näitab vastava füüsikalise suuruse suunda. 23) skalaarsel pole suunda (pikkus) Vektoriaalsel aga on(kiirus,kiirendus) 24) Öeldakse,et matemaatika on füüsika keel.Matemaatilisi vahendeid kasutatakse füüsikaliste protsesside kirjeldamiseks. 25) mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatavad kogu füüsikas.Näiteks keha. 26) Keha mõju mingile teisele kehale.Kehal on võime kulgeda,pöörelda,võnkuda ning kuju muuta. 27) Füüsikaline suurus mis kirjeldab keha liikumisolekut. 28) Kiirendus.
Newtoni teise seaduse kohaselt , ehk . Keha poolt toele mõjuv jõud , mida nimetataksegi keha kaaluks, on Newtoni kolmanda seaduse järgi võrdne . Järelikult on keha kaal kiirenevalt liikuvas liftis . Olgu kiirendusvektor suunatud mööda vertikaalsirget (üles või alla). Kui koordinaattelg OY suunata vertikaalselt alla, siis võib vektorvõrrandi jaoks ümber kirjutada skalaarsel kujul: P = m(g - a) (*). Valemis tuleb suurusi P, g ja a vaadelda kui vektorite , ja projektsioone OY-teljel. Telg on suunatud vertikaalselt alla g = const >0, aga suurused P ja a võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Olgu selguse huvides kiirendusvektor suunatud vertikaalselt alla, siis a > 0 (vt. joon. 9.2). Joonis 9.2. Keha kaal kiirenevalt liikuvas liftis. Kiirendusvektor on suunatud vertikaalselt alla.
Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. 101 Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad. Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga. Kui aga süsteemiga peaks midagi juhtuma, siis Kui aga süsteemiga midagi ei juhtu, siis seda näitab järgmine avaldis: Nüüd järgnevalt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Selleks:
Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: 104 Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad. Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga. Kui aga süsteemiga peaks midagi juhtuma, siis Kui aga süsteemiga midagi ei juhtu, siis seda näitab järgmine avaldis: Nüüd järgnevalt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Selleks:
Järgnevalt tuletamegi jäävuseseadused aja ja ruumi omadustest. Oletame seda, et meil on mingisugune süsteem, mis koosneb n kehast. Kehade füüsikalised suurused ajahetkel t on kohavektorid, seisumassid, kiirused, impulsid ja impulsimomendid vastavalt järgmised: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, mõnest teisest ruumipunktist või mõnest teisest suunast, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Kuid neid asju käsitleme siin edaspidi skalaarsel kujul. 107 Kui aga antud süsteemiga midagi juhtub, siis kehade füüsikalised olekud ( suurused ) muutuvad. Kuid selleks tehti tööd ja see töö summeerub iga süsteemi kuuluva keha tööga. Kui aga süsteemiga peaks midagi juhtuma, siis Kui aga süsteemiga midagi ei juhtu, siis seda näitab järgmine avaldis: Nüüd järgnevalt vaatleme süsteemi mõnel teisel ajahetkel, kuid kõik muu jätame samasuguseks. Selleks:
annaabi.ee 
