5. Fo0; Mo0; mõlemad vektorid paiknevad suvalise nurga all, mille tunnuseks on Fo*Mo0 ja Fo x Mo 0. Süsteemi saab taandamiskeskme sobiva valikuga edasi lihtsustada jõukruviks. 6. Fo=0; Mo=0. Jõusüsteem on tasakaalus. Suvalise jõusüsteemi tasakaal Jõusüsteem on ekvivalentne oma peavektori ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: Fo=0 ; Mo=0. Avaldised esitavad jõusüsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul; skalaarkujul väljenduvad nad järgmiselt: F1x=0; Mx(F1)=0; (y,z). Jõusüsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et nulliga võrduksid jõudude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja momentide summad nende telgede suhtes. Inseneriarvutustes on tavaks skalaarsete tasakaalutingimuste kirjutusviisi lihtsustada ja neid esitada järgmiselt: Fx=0; Mx=0 (y,z) Tasandilise jõusüsteemi tasakaal. Tehnikas esineb väga sageli tasandiline jõusüsteem, mille jaoks saab tasakaalutingimusi
HÕÕRE. KINEMAATIKA 6.3 JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Varem oleme näidanud, et jõusüsteem on ekvivalentne tema peavektoriga ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: FO = 0; MO =0. Toodud avaldised esitavad süsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul. TASAKAALUTINGIMUSED Descartes’i koordinaatides omavad nii peavektor kui ka peamoment kolm komponenti, mis annab kokku kuus tasakaalutingimust. Skalaarkujul tasakaalutingimused väljenduvad järgmiselt: FOx Fix 0, M Ox Fiz yi Fiy zi 0, i i FOy Fiy 0, M Oy Fix zi Fiz xi 0, i i FOz Fiz 0, M Oz Fiy xi Fix yi 0. i i TASAKAALUTINGIMUSED Edaspidi arvutustes lihtsustame valemite kirjutusviisi
hõõrdejõud tavamõistes, vaid auto liikumist takistav jõud, millesse annab oma panuse tuuletakistus kui ka hõõrdumine auto rataste laagrites, samuti veerehõõre, tingituna rataste veeremisest, jt liikumist takistavad jõud. Lähtume Newtoni II seaduse üldisest vektorkujust r r Fk = m a , mille kohaselt autole mõjuv kogujõud on mootori veojõu ja takistusjõu vektorsumma r r r Fk = Fv + Ft . Seega r r r Fv + Ft = m a . Kirjutame selle välja skalaarkujul. Arvestades, et autole mõjuvad jõud on samasihilised kuid erisuunalised ja võttes kiirenduse suuna positiivseks, saame Fv - Ft = m a (Et takistusjõud on kiirendusega vastassuunaline, tuleb ta võtta miinusmärgiga). Kui auto saavutab paigalseisust aja t jooksul kiiruse v, on tema kiirendus v a= . t Asendades kiirenduse, saame mv Fv - Ft = , t millest mootori veojõud avaldub kujul 13
Kui on teada algkiirus ja liikumise aeg, kasutatakse valemit at 2 s v0 t . 2 Kui on teada alg- ja lõppkiirus, kasutatakse valemit v 2 v02 s . 2a Valemid on skalaarkujul, nendega saab arvutada nihkevektori moodulit. Tihti ülesannete lahendamiseks sellest piisab. Keha asukoha määramiseks on vaja teada ka nihke suunda ehk vektoriaalset kuju. Muutumatu kiirenduse korral saab kasutada järgmisi liikumise võrrandeid: Võrrand Puuduv suurus v v0 at x x0 2 at
51. Vektorprotsessorite struktuurid (mälu-orienteeritud ja register- orienteeritud). 52. Vektorprotsessori põhimälu, skalaarprotsessor, vektorkontroller, vektori aadressigeneraator ja mäluliides, aritmeetikakonveier, vektorregistrikogum. Põhimälus säilitatakse käske ja andmeid. Põhimälu toimekiirusest sõltub otseselt protsessori jõudlus, sest vektorandmete töötlusel on liiklus mälu ja töötlusüksuste vahel väga intensiivne. Skalaarprotsessor töötleb skalaarkujul esitatavat informatsiooni, mis on seotud programmi juhtimisega, vektortöötluse käivitusega, suhtlusega operatsioonisüsteemiga ja sisend-väljundoperatsioonide juhtimisega. Vektorkontroller dekodeerib vektorkäske, sooritab operandide aadresside töötlust, käivitab vajadusel mäluliidese kontrolleri talitluse, käivitab aritmeetikakonveieris andmetöötluse ja ohjab kõigi nimetatud seadmete talitlust. Vektori aadressigeneraator ja mäluliides – üksuse (vektorite laade-
3. Pikk viiteaeg esineb vaid andmevektorkonveieri algkäivitusel, hiljem väljastab andmekonveier igal taktil ühe tulemi. Algselt kasutati vektorarvutite mäludes üksnes staatilisi RAMe (SRAM), praegu leiavad kasutamist ka dünaamilised RAMid (DRAM). See võimaldas märgatavalt suurendada vektorarvutite mälumahte ja seega sõltumatute mälusegmentide arvu neis. Skalaarprotsessor Skalaarprotsessor töötleb skalaarkujul esitatavat informatsiooni, mis on seotud programmi juhtimisega, vektortöötluse käivitusega, suhtlusega operatsioonisüsteemiga ja sisend- väljundoperatsioonide juhtimisega. Skalaarprotsessori ülesandeks on samuti vektortöötluse kontrolleri (vektorkontrolleri) käivitamine. Vektorkontroller dekodeerib vektorkäske, sooritab operandide aadresside töötlust, käivitab vajadusel mäluliidese kontrolleri talitluse, käivitab aritmeetikakonveieris andmetöötluse ja ohjab
annaabi.ee 
