Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3
Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maret Vihman TÜNK Page 1 Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R
Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus
Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd 5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS Meie esimene reis algab Primorsk sadamas lastimisega ja lõppeb Rotterdami sadamas lossimisega. Reisi pikkus on 1533 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd, Kattegat väina, Skagerrak väina, Põhjamerd ja Ijsselmeer järvet. Talvel Primorsk sadam jäätub, jää on umbes detsebrist aprillini. Selleks, et sadamasse sellel perioodil sisse sõita peab laeval olema vastav jääklass. Joonis 1. Marsruut Port of Primorsk- Port of Rotterdam 1. Soome laht. Soome laht on laht Läänemeres. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus.
· TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2, · koos Kattegatiga 420 000 km2. Igal juhul on nii Skagerakk kui ka Kattegat üleminekualad Läänemerest Atlandi ookeani. Paljud mereorganismidele on Darssi künnis (Kattegati ja Skagerakki vahel) piiriks, millest ida pool neid ei esine. Läänemere osad on: Põhjalaht ehk Botnia lath, Soome laht, Liivi ehk Riia laht (Väinameri),
9 star dome ……………………………………………… 168. Millele viitab juuresolev ohtliku kauba sümbol? 1. Põlev aine 2. Isesõttimise võimalusega aine 3. kergesti süttiv põlev vedelik 4. kergesti süttiv põlev tahke aine 169. Millistel maailmamere aladel on prügiheide keelatud? 1. Vahemeri 2. Läänemeri 3. Must meri 4. Punane meri 5. Põhjameri kaasaarvatud Skagerrak ja Inglise kanal 6. Antarktika 7. Kariibimeri 8. Laht Ras al Haddist ja Ras al Fastehist NW poole 46
1 Davise 1170 360 104 2 Florida 650 80 150 3 La Manche 578 32 23 4 Taani 530 287 120 5 Drake 460 820* 276 6 Kattegat 270 60 17 7 Skagerrak 225 60 53 8 Väike Belt 125 0,5 12 9 Otranto 120 75 115 10 Dardanelli 120 1,3 29 11 Suur Belt 115 11 11 12 Sund (Öresund) 105 3,4 8
· Kieli Kieli kanal on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili võrreldes teekonnaga ümber Jüüti poolsaare. 17.3. Väinad · Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Nende hulka kuuluvad Väike-Belt, Suur-Belt, Sund, Kattegat ja Skagerrak. Taani väinad on peamine mereveetee, mis ühendab Läänemere sadamaid maailmamere teiste sadamatega. · Inglise kanal e. La Manche La Manche on väin Euroopa mandriosa ja Suurbritannia saare vahel. Kulgeb ligi 600 km pikkuselt läänest itta. Laius lääneosas kuni 200 km, kitsama idaosa nimi on Calais' väin. 1994. aastal avati väina all Eurotunnel.
naval traffic, the O.K.M. built up so effective a cryptanalytic unit that by the start of World War II the B-Dienst had solved some of the most secret Admiralty codes and ciphers. The penetration of British naval messages enabled German surface raiders to elude the British Home Fleet, spared German heavy ships from many a chance encounter with stronger British forces, permitted surprise attacks on British warships, and helped sink six British submarines in the Skagerrak area between June and August of 1940. Perhaps its greatest feat came in the Norway invasion. On March 1, Hitler approved the plan to invade Norway, but set no date for it. Soon thereafter, the B-Dienst solved British naval messages that revealed a British plan to mine the entrance to Narvik, far in the north of Norway, and to occupy that port; Britain intended to block German ore shipments. This information enabled the German high command to
annaabi.ee 
