Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavgi. Spartas oli sjakunsti krgeim tase. Sparta oli sjakas riik. Sjavgi oli hiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sjakateks. Poisslapsed veti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal petati neid relvi tarvitama,maadlema ja ujuma,et nad oleksid sjaliselt hsti ettevalmistatud. Kuna neid kasvatati pigem fsiliselt,ji vaimuharidus tagaplaanile. Kuna Sparta riik oli sjaliselt hsti arenenud,ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid nad oma vimu maksma tervel poolsaarel.
Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista. Castro oli valmistanud lestusu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani sda. Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist. Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba pagulased, kes tahtsid Castro kukutada. Castro sjavgi purustas nad. Neid Kuuba pagulasi toetas USA valitsus. Nd sai Castrol selgeks, et USA pab teda ka edasidi kukutada. Castro kuulutas ennast kommunistiks ja palus abi Moskvalt. Moskvale meeldis see vga, et Castro ennast kommunistiks kuulutas. See oli esimene Lne poolkera riik, mis VABATAHTLIKULT kommunistlikuks sai. Moskva laskis salaja paigutada Kuubale keskmaa tuumaraketid. ( 1000-5000 km laskeulatus ) Ohu alla sattus terve USA teritoorium. Raketid avastati huluure teel USA poolt
augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele, nurjas Saksa sjaplaani ning mjutas oluliselt sja edasist kiku. Prast mberhaaramiskatseid tekkis kogu lnerindel positsioonisda, mille rinde pikkus oli 720 km. Tannenbergi lahingus vangivetud Vene sdurid
tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas saavutada nn ja hingerahu. Samuti tles niteks Epikuros, et jumalaid pole vaja karta. Teaduses - valdkondade tekkimine, snastati geomeetria phialused, usuti kindlalt, et Maa on kerakujuline,
liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid algelement (vesi) on psiv ja igavene. Sokrates- Ma tean et ma midagi ei tea . Ma tean et ma midagi ei tea ! Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine vi siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. 15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses? polis kaotas thtsuse , tuli palga sjavgi , luule muutus elekantseks ning ainestik mtoloogiast tulid komdiad. Arhitektuur muutus korrapraseks nt Aleksandria tuletorn . Tekkis maailma kaart , religioon oli idamaine . 16)hellenism- mis see on? on ajajrk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil prast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rnnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni
annaabi.ee 
