11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
krval. 1958 aastast Phja-Vietnam tahtis Luna-Vietnami endaga hendada. Luna-Vietnamis tegutsesid kohalikud kommunistlikud partissanid, keda nimetati vietkongideks. Partissani sda hakkas Luna-Vietnamile le ju kima ja see hvardas valitsuse langemist. Seal rakendati Trumani doktriini. Sinna lisandus veel doominoteooria- klotsidest ehitatud ehitise efekt. he riigi kommunistlikuks muutudes muutub kommunistlikuks kogu regioon. USA saatis sinna sjalisi nuandjaid ja sjalist abi. USA ei tahtnud, et kommunism leviks maailmas. Pdis kommunismi trjuda. Sja tipphetkel oli seal umbes pool miljonit USA sjavge sdimas. Sda hakkas venima ja muutus ohvriterohkeks. USA kasutas ka Phja-Vietnami pommitamist hust. ( napalmipommid ) Sja sndumsed judsid televisiooni ekraanile. Meedia kaudu le kandmine sai USAle saatuslikuks. Avalikkus sai selle sja vastu halvasti hletastatud. USA sai agressori maine. USAs toimus sjavastane hipide liikumine. Vietnami sja
USA Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas
USA 1920ndatel Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest
vimet vistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid silitas saksa sjalise ju kui potentsiaalse Nukogude Venemaa vastase ju. [redigeeri] Tulemused Vitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 slmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Trgiga. Rahulepingutega vhendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sjalisi kohustusi. Sja tagajrjel Austria- Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lunaslaavi piirkonnad ja Ternogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Lti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace- Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse.
enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma vimu. Need on inimesed kelle hinges domineerib sakas hingejagu. Vastavalt sellele saavad ka hiskonnas domineerivateks kujunevate vrtushinnangute jrgi hinnatavaimateks omadusteks fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia austusarmastajate, auahnete vim. Jutt on austusest sjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures silmas peetakse just rikast vhemust. See valitsusvorm kujuneb vlja timokraatiast. Sjakikudelt tuuakse kaasa sjasaaki. Seaduse kohaselt peaks valitseja selle loovutama, kuna iglases hiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara
annaabi.ee 
