Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik:
kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel
2 Majandus Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu. Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha,
...............................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi, Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 ).......................................................... 6 1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid..........................................................................................
Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. 5 Arengutase Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. · Linnarahvastiku moodutab 72% kogu rahvastikust. · Kirjaoskus on 99% kogu rahvastikust. · Keskmine eluiga on kõrge, naistel 80a ja meestel 76a. · Teenindus valdkonnas töötab 74,0% rahvastikust. · Taanis on iive positiivne kuna sündimus on 12, suremus 10. · Sisemajanduse Kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta on 35 900 USD · Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad,
Sünnib rohkem kui sureb ja suremusest pool moodustab väikelaste suremus. · Sündimus on viimastel aastatel pisut langenud. · Viimasel viiel aastal on poisse vähem sündinud kui tüdrukuid. · Viimases ülemineku etapis e.kaasaegne põlvkondade vaheldumine e. nullkasv. 6 Linnastumine Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani suuremad linnad asuvad veekogude läheduses ehk siis mere kõrval. Peamine põhjus miks linnad on sinna tekkinud on just meri täna merele on sinna lihtsam ligipääseda, kliima on sobilikum, rohkem tööjõudu tarvis (sadamad) jne. Taani kuningriigis on linnastumine kahtlemata jõudnud lõppjärku. 7
14 Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias. Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning ärikorbonisatsioonid. Nagu näiteks: Kopenhaagen ning tema järel Århus, Odense, Ålborg ja Esbjerg. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Taani suuremad linnad asuvad veekogude läheduses ehk siis mere kõrval. Peamine põhjus miks linnad on sinna tekkinud on just meri tänu merele on sinna lihtsam ligipääseda, kliima on sobilikum, rohkem tööjõudu tarvis (sadamad) jne. Taani kuningriigis on linnastumine kahtlemata jõudnud lõppjärku. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) (http://et.wikipedia.org/wiki/Taani)
annaabi.ee 
