Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISSEJUHATUS Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud, proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti amülolüütiliste ensüümide aktiivsus. 3 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90
· Kasutada võimalikult madala rasvasisaldusega (rasvata või 1%) piimatooteid ning vältida rõõsa ja hapukoore kasutamist. · Kasutada vähese rasvasisaldusega juustu, kodujuustu ja kohupiima. · Viljatoodetest eelistada täisteratooteid. · Kasutada rohkelt köögi- ja puuvilju. · Tarbida põhitoidu korra ajal kas kartulit, riisi, makarone, tatart. · Soola kasutada mõõdukalt. Tuleb õppida arvestama toidu süsivesiku-sisaldust ja toiduainete vastastikkust asendamist, võimalusel konsulteerige diabeediõe või arstiga ( Tammer 2012). 9. KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli lühidalt tutvustada toitumise olulisust diabeedi kahe tüübi puhul. Diabeetiku dieediga püütakse säilitada hea veresuhkrutase, vältides hüper- ja hüpoglükeemiat. Põhirõhk oli asetatud sobivate toitainete ja koguste kasutamisele. Kui hoida
enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Peptiid - bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega Polüpeptiid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne.
Tervislikud valgurikkad toiduained Kala, liha, herned, linnuliha, väherasvane piim, oad, muna, kodujuust, läätsed. Süsivesikud on intensiivse treeningu ajal keha tähtsaim kütus ja annavad energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis, ahjukatul, energiajook, sai, maisihelbed. Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks. Vajalik ka toidu seedimiseks, sest see kergendab toidu lõhustumist ja teiste toitainete transporti kudedes. Küllastumata ja polüküllastumata rasvadel on küllastatud rasva ees veel
Väheses koguses on ka kaltsiumi, naatriumi ja kaaliumi. 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 ml vett iga kehakaalu kg kohta. 7. Nimeta vee ülesanded. Vesi on lahusti ja fotosünteesi lähte aine. Vesi peab osalema keemilistes reaktsioonides, transportima aineid, tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Süsivesikud liigitatakse monosahhariidideks, polüsahhariidideks, oligosahhariidideks ja heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. Süsivesikute ülesandeks on struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon ja koehormoonide moodustamine. 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Transrasvhapped on kahjulikud, sest need tekitavad terviseprobleeme
Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid Tselluloos: Polüsahhariid Kitiin: Polüsahhariid 3.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi. 4.Mida peaks teadma transrasvhapetest?
Nukleiinhapped. Õpik lk 52-57 1. Vasta järgnevatele küsimustele! a. Mille poolest sarnaneb nukleiinhappe ehitus valgu ja liitsüsivesiku ehitusega? Sarnasused: on polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulidest – nukleotiididest. b. Mille poolest erineb RNA molekul DNA molekulist? Erinevalt kaherealisest DNA-st on RNA enamasti üherealine molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid; DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi;
annaabi.ee 
