Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"siunama" - 8 õppematerjali

Antiigi pärand euroopa kultuuris
9
doc

Antiigi pärand euroopa kultuuris

vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli, hariduse ja ususõnavara:

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Rehepapp
7
doc

Rehepapp

mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta. 29. november - Endel tuleb Reinu juurde ja ütleb, et ei viitsi kosjapaska ajada, vaid küsib otse. Reinul on hea meel, hakkab eelmist kubjast siunama. Endel ütleb, et üks munn kôik, aga rohkem môisamehi siunata ei tohi, sest tema on nüüd uus kubjas. Rein tahab teda välja visata, kuid Endel ähvardab teda noaga. Seepeale teeb Rein triibulise koti lahti ja sealt tulevad pisikesed mehikesed, kes Endli peaaegu surnuks peksavad. Rehepapp saab metsas Vanapaganaga kokku ja ütleb, et tahab talle oma sôprade eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile

Kirjandus → Kirjandus
803 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
12
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistusega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus>sant, signare>siunama. Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupäras. Amphorakõrvits. Ka oli võimuga seotud sõnavara, kooli-,hariduse-, ja ususõnavara: Caesar>kaiser

Ajalugu → Antiigi pärand euroopa...
27 allalaadimist
Rehepapp-Andrus Kivirähk - kokkuvõte
11
doc

"Rehepapp" Andrus Kivirähk - kokkuvõte

Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta. 29. november - Endel tuleb Reinu juurde ja ütleb, et ei viitsi kosjapaska ajada, vaid küsib otse. Reinul on hea meel, hakkab eelmist kubjast siunama. Endel ütleb, et üks munn kôik, aga rohkem môisamehi siunata ei tohi, sest tema on nüüd uus kubjas. Rein tahab teda välja visata, kuid Endel ähvardab teda noaga. Seepeale teeb Rein triibulise koti lahti ja sealt tulevad pisikesed mehikesed, kes Endli peaaegu surnuks peksavad. Rehepapp saab metsas Vanapaganaga kokku ja ütleb, et tahab talle oma sôprade eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile

Kirjandus → Kirjandus
2950 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
11
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Vastus: Meie ladina k. retseptsioon on germaanimõjuline. Varaseim laenukihistus eesti keeles seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. Sõnad sanctus>sant; pater noster> paterdama; signare>siunama. Esimestest laenudest saadik on näha, et meie keeled on ladina sõnad täielikult omaenda häälduse ja õigekirja järgi kohandanud. Teine, massiline kihistus sõnavarra tuli 15./16. sajandil seoses eesti ja soome keele jõudmisega kirjakeele tasemele, peamiselt alamsaksa keele kaudu; see grupp tähistas eelkõige a) igapäevast sõnavara (kaubandus, ehitus jm) ja kohanes täielikult eesti keele põhimõtetega, nii et

Ajalugu → Antiigi pärand euroopa...
56 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis
18
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber 12 cucurbita> Kurbitz> kõrvits

Ajalugu → Antiigi pärand euroopa...
64 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

müür pirn isa vaktsiin sugu selgub tunnustest ja lõppudest, interdistsiplinaarne sool määrav/umbmäärane aspekt ema ingel kool roos sõnajärjest. bilateraalne sant tsaar 3. Ladina keeles ei lange nimi-, omadus- ja I laenukiht (enne reformatsiooni): tegusõnavormid kunagi kokku. sanctus>sant; pater noster> paterdama; Ladina ja romaani keelte signare>siunama. sarnasused sõnavara tasandil: 1. Arv- ja asesõna vormistik. II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Koolitöö, haridus ja kirjanduslikud mõisted – kool, koolmeister. Muusika ja muud kunstid - koor, pasun, pill. Loodusega seotud sõnad – loorber, roos. Mõõdud - maat, penning. Erinevad sõnad vaimsete, hingeliste ja füüsiliste omaduste kohta – truu, lust. Interjektsioonid ja konjunktsioonid – ah, ja, toh, trots, und. 22. Kirjelda rootsi keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Need teemad on nt kalandus, põllumajandus, misjonisõnavara, näiteks kirik, siunama. Samuti on linnateema maiguga sõnu, näiteks pagar, sõjateemalised laensõnad, näiteks friiherra, kadalipp, kindral, kroona, kroonu. Kokandusalased sõnad, näiteks peenestama, filee, frikadell, biskviit, glaseerima. Samuti on laenatud ka nii-öelda geograafilist ja geoloogilist sõnavara, näiteks jütja – järvemuda. Eesti keelde on võetud ka mõned linnunimes esinevad osised, näiteks trapp.

Eesti keel → Eesti keele sõnavara ja...
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun