Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 1 Sissejuhatus Harilik rästik (Vipera berus) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik. Ta on nii Eestis kui ka mitmes muus Euroopa riigis ainus mürkmadu ja ta on Eestis kaitse all. Teda kutsutakse rahvapäraselt nõelussiks, maduussiks, ussiks ja siuks. Valisin selle teema, sest sain kunagi algklassides rästikult hammustada ja see loom huvitas mind kõige rohkem. Lisaks sellele teadsin ma ka, et rästikust on lihtne infot leida. Plaanin kirjutada nende toitumisest, paljunemisest ja mürgist. 2 Elupaik ja levik
Nitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused lksid. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mekljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud krge, kaunilt kujundatud kivimriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti. Teatrites mngiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas nitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. Kreeka teater kujunes vlja veinijumal Dionysosele phendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja he nitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed nitlejad, kuid koor psis kogu klassikalise ajajrgu vltel teatri keskse osana. Kreeka teater kujunes vlja veinijumal Dionysosele phendatud koorilauludest
kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht
Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. Rooma teater pakkus rohkem ,,tsirkust ja leiba", oli rohkem suunatud sellele, et rahva meelt lahutada. Palju oli igasuguseid võitlusstseene. Kreeka teater pani rõhku religioossusele, jumalate kujutamisele. Maskid ja koori kasutamine oli väga populaarne. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid
Maksiimide kogum on empiiriline karakter, mis erineb kultuuriti. Milline on praktilise filosoofia ülesanne inimese maksiimide suhtes? Kontrollida maksiimide moraalset õigustatust. Praktiline filosoofia ei kirjuta ette seadusi, norme jne. Maksiimid on alati olemas. Et neid kontrollida on vaja teatud kriteeriume. Millist rolli mängib vormi ja sisu/mateeria eristus Kanti praktilises filosoofias? Et õigustada maksiime on vaja eristada vormi ja sisu. Sujektiivsed maksiimid on toimise siuks ehk mateeriaks. Mateeria on see, mida inimene teeb- teo mateeria on nähtumustes. Mateeria on see, kuidas inimene tavapäraselt käitub. Reelgipärane on see, et elu pakuks rahuldust ehk selleks on enesearmastuse ehk õnnelikkuse printsiibiks. Vorm annab objektiivse seaduse vormi mateeriale ehk sisule. Meelelaad on teo vorm. Sisu-asjad iseendas/ vorm-nähtumuste maailm. Milline on inimtoimingute materiaalsete määratlus-aluste üldine printsiip? Mis otsustab teo moraalsuse?
annaabi.ee 
