TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud
Pearuga, kuigi Maurus pole sõlminud Issandaga taevast kihlvedu Indreku hinge pärast. Siiski kirjutab Jaan Kross, et Pearu on rohkem mefistolikku mõõtu kui Maurus, kuid lisab, et Mauruse asend Indreku suhtes ja Mauruse püüdluste fantaalses luhtumamõistetuses on mefistolik geen salgamatu. Sarnasusi võib leida ka Tammsaare enda teostes. Näiteks ,,Tõe ja õiguse" ja ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" vahel. Mõlemad on sisupoolest sarnased -talupojaromaanid ja vastavad konkreetsetele Eesti oludele. Ka mõlemas romaanis on lunastus, kuigi esimeses armastus, teises aga õndsus ja, et lunastust saavutada, tuleb teha tööd. Tammsaare meelest ongi kõige tähtsam töö, mis on kõige aluseks. Töö aga seisneb maaga võitluses. Ka sarnasusi võib leida tegelastes mõlemas on rõhk vastandtegelastel. Kuigi on ka erinevusi, see on tulnud, kas autori enda soovist või aja muutumisest
aastal nime "Uus Postimees". 1945- 30.aprillini 1948 hakkas uuesti kandma nime "Postimees". 1948-1990 aastani kandis nime "Edasi". Praegu on "Postimees" Eesti üks juhtivamatest üleriigilistest päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal
tähestiku põhjal) · Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandust · Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati yles aasta jooksul asetleidnud tähtsamad syndmused · Nestor-Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes on ühe vanima ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" koostajaks. · Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad) · Sisupoolest ahelkirjad, kaubanduslikud ylestähendused, testamendid jne. Leidub ka koolipoiste õpiylesandeid ja joonistusi. Bütsantsi ja V-Vene kunst Bütsantsi kunst · I õitsenguaeg 6 saj. Keiser Justinianus I ajal. · Sellest perioodist on pärit bütsantsi arhidektuuri suursaavutus Hagia Sophia kirk. · 8-9 saj tegid Bütsantsis kujutavale kunstile suurt kahju pildieitajad e. Pildirüüstajad. Keisrid keelasid pühapiltide
Vastus saadakse andmeid analöösides ja sünteesides. Asukoha määramine Asukoha määramiseks kasutatakse kaarti. Kaart on maapinna üldistatud tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. Reaaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga. Mis näitab mitukorda on reaalset maastiku kaardikujutamiseks vähendatud. Kaardid jagunevad sisupoolest üldgeograafilisteks ja demaatilisteks. Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad.(veekogud, reljeef, asulasd, teed, jm). Üksikasjalike üldgeograafilisi kaarte nimetatakse dotograafiliseks. Demaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jägitavad.(kliimakaardid, mullakaaridid)
annaabi.ee 
