Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3.‘Hindamisele kandideerimine’ – Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4.‘Kunstimaailm’ – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 5. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2.Afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada E-kogemust (huvitu kogemine, esteetiline emotsioon vms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. 1.Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 7. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja tehke sellele kaks etteheidet!
4.Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: “ahhaa efekt” 5.Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted 1.Produtseerimise tingimus- igasugune loomine väga laias mõistes esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. 2.Esteetiline kogemus: Sisukeskne- esteetiliste omaduste kogemine. Afektikeskne-mis tunne on omada E-kogemust 3.Esteetiline kavatsus- kunstiteosega kindla E-kogemuse tekitamine 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks. 2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus
definitsioon. Kui ei, siis pole tegemist kunstiteooriaga. Dickie vastus: põhjendid on, aga ainult neist jääb väheks, on vaja ka kunstimaailma kinnitust. IV Esteetiline kunstiteooria *Beardsley, Tolhurst, Zangwill, Osborne, Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. *Mis on esteetiline kogemus? Peamiselt kahte liiki teooriad: - sisukeskne: esteetiliste omaduste kogemine - afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust; mis tunne on kogeda esteetiliselt. Esteetiline kogemus Beardsley järgi: - objektile suunatus – teosesse neeldumine - vabaduse tundmine – mittekammitsetus, relax tunne - irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud, nt õudne, aga turvaline - aktiivne avastusrõõm – ahhaa efekt - terviklikkus – kogemus on ühtne ja sidus
kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted: 1.Loomise tingimus 2.Esteetiline kogemus 3.Esteetiline kavatsus 1. Mis on "loomine"? Igasugune produtseerimine väga laias mõttes: "tegemine", "esitamine" , "kogumine", "muutmine", "korrastamine / korraldamine", ,,...esteetilise kogemuse esilekutsumiseks! (st, ei pea looma kõike, võid kasutada valmisasju)." 2. Mis on esteetiline kogemus? EKD-s peamiselt kahte liiki teooriad: 1.Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus,harmoonia,tasakaalustatus,jms) kogemine. 2. Afektikeskne: keskenduvad sellele , mida tähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioonvms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 3. Kavatsustest 1)Kavatsused ei pea olema kunstiteoses tegelikult ka täide viidud st kunstiteos ei pea de facto E-kogemust tekitama. 2)Igal üksikul juhul ei pea E-kavatsust olema, kui objekt kuulub liiki,millel on esteetiline
2) Poliitiline kunst: - Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) - Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! Järelikult: EKD liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst: Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka Ekogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutusJärelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll1999) 198. Mis on esteetiline kogemus? EKD-s peamiselt kahte liiki teooriad: 1. Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus,harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2. Afektikeskne: keskenduvad sellele, midatähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioon vms); mistunne on kogeda esteetiliselt! 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5
annaabi.ee 
