4 Reduktsionism – seletab kõrgema taseme nähtust täielikult fundamentaalsemate füüsiliste protsesside kaudu. 5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega. 6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist. Kasutatud kirjandus: E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008 Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666–1680 Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus
spontaanselt. Vt. “Prolegomena …” § 8, märkus III. Mateeria ja vormi eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Et lähemalt määratleda mõtlemise ja meelelisuse vahekorda inimtunnetuses toetub Kant Aristotelese poolt filosoofiasse toodud vormi ja mateeria/sisu eristusele. Vorm aristootellikus tähenduses on ükskõik millise oleva püsiv ja vermiv aspekt – see annab muutlikule sisule kuju. Vormi täidavad vahelduvad sisud, see ise aga jääb neist muutlikest sisudest afitseerimatuks ja muutumatuks. Vorm on üldine ja ajatu. Ajatul oli varasemas euroopalikus mõttetraditsioonis olnud ajalisega võrreldes vaieldamatu kõrgem väärtus, samuti nagu ka vormival vormituga võrreldes. Vormi-sisu-eristus läbib tervet Kanti filosoofiat. Erinevalt Aristotelesest ei ole need tema käsitluses aga mitte ontoloogilised mõisted, vaid kirjeldavad inimliku tunnetusvõime struktuuri. Kant määratleb mõtlemist vormina meelelise sisu suhtes. See teeb võimalikuks nii
Nt omadused, mida inimene endas keeldub tunnistamast. Individuaalne, erineb teistest inimestest, indiviidi kujutelmad ja muljed Alateadvuse omadused, mis pole individuaalselt omandatud, vaid päritud. Koosneb universaalsetest ja kõikjal korduvatest sisudest. Nt instinktid, arhetüübid, rahvuslus, müüdid (kristlus, hea-kurja võitlus jne.) Hämar tunnetemeri Alfred Adler. (1870-1937). Individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on
väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass“ ning mõiste ,,must“" sisu. Mõlema mõiste sisusse kuuluvad tunnuste komplektid summeeritakse üheks terviklikuks tunnuste komplektiks, mis ongi liitmõiste sisu. Tähenduslik üksiktermin väljendab liitmõistet, mille maht sisaldab taotluslikult vaid üht elementi. Nt üksiktermin ,,kõrgeim mägi maa peal“ väljendab liitmõistet, mille sisu on summeeritud mõistete ,,maapinna objekt“ ja ,,mägi“ sisudest, lisades juurde nõude, et ühe mäe põhitunnuse – kõrguse – põhjal tuleb välja valida kõrgeim objekt. Termin ,,kõrgeim“ viitab unikaalsusele, kõigist omalaadseist kõrgeimale. Näib, et tähendusliku üksiktermini puhul võib küll üksikmõistest rääkida. Tuleks vaid täpsustada, et mõiste võib abstraheerida ka üksikobjektist. Kui seda üksikobjekti tajutakse unikaalsena, nt ,,kõige kõrgem
väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass" ning mõiste ,,must"" sisu. Mõlema mõiste sisusse kuuluvad tunnuste komplektid summeeritakse üheks terviklikuks tunnuste komplektiks, mis ongi liitmõiste sisu. Tähenduslik üksiktermin väljendab liitmõistet, mille maht sisaldab taotluslikult vaid üht elementi. Nt üksiktermin ,,kõrgeim mägi maa peal" väljendab liitmõistet, mille sisu on summeeritud mõistete ,,maapinna objekt" ja ,,mägi" sisudest, lisades juurde nõude, et ühe mäe põhitunnuse kõrguse põhjal tuleb välja valida kõrgeim objekt. Termin ,,kõrgeim" viitab unikaalsusele, kõigist omalaadseist kõrgeimale. Näib, et tähendusliku üksiktermini puhul võib küll üksikmõistest rääkida. Tuleks vaid täpsustada, et mõiste võib abstraheerida ka üksikobjektist. Kui seda üksikobjekti tajutakse unikaalsena, nt ,,kõige kõrgem mägi", siis on tegemist mõistega, mis haarab üksikobjekti ja teeb seda taotluslikult
annaabi.ee 
