1. Kiriteo tähtsamad meeled on a) kompimismeel ja haistmismeel. b) kompimismeel ja maitsmismeel. 2. Kiritigu sööb a) taimi. b) putukaid. 3. Kiritigu näeb a) valgust ja varju. b) esemete kuju ja värvust. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kõhtjalgne toidupurustamine hõõrel seatigu nälkjas jala asetus ja liikumine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kaheosaline koda, lõpused, suur pea, sissevooluava.________________________________ __________________________________________________________________________ Taimelehed, taimplankton, hõõrel, aiakahjur.______________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemere tavaline karp on ebapärlikarp._________________________________________
K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine) - väljavooluava(ülemine) Avatud vereringe(sinakas) Lahksuguline Organis ühekaupa Liiguvad jala abil VAHTEPEREMEES-kala PEAJALGSED Välisehitus: · Kotikujuline keha · Jalg puudub=iminappadega kombitsad(suu ümber)
Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikeseid veeloomi ja vetikaid, ise on nad toiduks mitmesugustele veeloomadele (veelindudele) Inimesed kasutavad osa karpe söögiks, nt austreid, kammkarpe, söödavat rannakarpi ja söödavat südakarpi. Sissevooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi koos toiduga karbi õõnde liigub. Väljavooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi ja elutegevuse jäägid karbist välja liiguvad. PEAJALGSETEL ON JALA ASEMEL KOMBITSAD Peajalgsed elavad meredes. Nad on välise toeseta limused, kellel on pea, puudub aga jalg. See on muundunud suu ümber paiknevateks kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end.
(sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava
(sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava
sugukonda, ebapärlikarbi (Margaritifera) perekonda, kuhu kuulub veel neli liiki. 3, 4 Ebapärlikarbi amliikidena on välja toodud: Margaritifera margaritifera margaritifera (Linnaeus, 1758) Euroopa alamliik. Margaritifera margaritifera parvula (Haas, 1908). Margaritifera margaritifera durrovensis (Phillips, 1928). Toitumine Ebapärlikarp on biofiltraator, ta toitub veekogus hõljuvast zoo- ja fütoplanktonist, mida ta hangib sissevooluava kaudu. Sissevooluavadest saab ta ka hapniku, mida omastab lõpuste abil (joonis 1). Sigimine ja areng Ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgroogne, kes alustab sigimist alles 10-15 aastaselt. Harilikult on ebapärlikarp lahksuguline, kuid ebasoodsates tingimustes võib muutuda ka hermafrodiitseks (arvatavasti aitas see võime üle elada jääaja). Juulis muneb emakarp oma munad lõpustele, seal viljastatakse nad veega kandunud
katab lubiainest kaheosaline koda, mis on ühendatud elastse sidemega. Ta avab ja suleb koda eriliste sulgurlihaste abli. Need on nii tugevad, et kinnist karpi pole võimalik kätega lahti tõmmata. Koja all on mantel, mis ümbritseb karbi keha. Nad hingavad lõpustega ja toitu saavad läbi mantliõõnest liikuvast veest. Karbi tagaosas on kaks avaust, mis jäävad avatuks ka siis kui karp koja sulgeb väljavooluava, mille kaudu liigub karbist vesi välja, kandes ära karbi jäägid ja sissevooluava, mille kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate organismidega mantlihõlmade vahelisse õõnde. Karbil on ka jalg, mille ta koja poolmete vahelt välja surub ja millega ta ennast veekogupõhjas edasi lükkab ja kombib. Karp liigub 20-30 cm tunnis. Karbi seedeelundkond algab suuavaga, kuhu lõpused suunavad läbi sissevooluava tulnud organismid ning orgaanilise aine osakesed. Karpide tähtsamad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Karpidel pole silmi
tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige. 26 Tööratta taga on rõhk ps hoopis suurem ning ratta keskosale mõjub sissevooluava poole jõud : F2 = ps ( d12 / 4 d 2 /4 ) , kus d on pumba võlli läbimõõt. Summaarne teljesihiline jõud F on seega F = F2 - F 1 . See jõud on üsna suur . Telgjõu vastuvõtmiseks on tarvis erilaagreid , mis muudavad pumba keerukaks ja kalliks
segu. läbimõõdu poolest. Ülejäänud detailid, on omavahel vahe- Karburaatorite ehitus. Kodumaises mootorrataste ja tatavad. Karburaatori K-35B asetamisel mootoritele 111-51, motorollerite karburaatoriehituses on viimastel aastatel üle. mis on toodetud enne 1968. aastat, tuleb veidi suurendada mindud kõlviku j uliselt segusiibrilt vähem ruumi vajavale karteri sissevooluava. . lamesiibrile. See võimaldas vähendada karburaatorite Karburaatoris K-35B kompenseeritakse küttesegu ainult mõõtmeid ja parendada ka moo|orite kütusekulu- ja õhkpidurdusega. Segu koostist on soovi korral võimalik dünaamilisi näitajaid. Ka on muutuned lihtsamaks karbu- reguleerida pihusti kanalisse ulatuva kruviga. Tehas regu- raatorite hooldamine, sest et enamiku uute karburaatorite leerib karburaatori nii, et mootori võimsus oleks suurim
annaabi.ee 
