ehk see, et igaühel on võimalik vaesusest välja rabeleda, kui ta tahab. OECD anded näitavad, et tegelikult on seos pigem vastupidine: ebavõrdsemate sissetulekutega ühiskondades on väiksem sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalset mobiilsust mõõdetakse isade ja poegade sissetulekutaset võrreldes: mida erinevam see on, seda lihtsam on kõnealuses ühiskonnas ühest klassist teise pürgida. OECD andmed näitavad, et ebavõrdsema sissetulekujaotusega riikides, kaasa arvatud Suurbrittannia, erineb isade ja poegade sissetulek umbes 50% juhtudel, võrdsemates riikides (Taani, Norra) aga ligi 80% juhtudel. Statistika teadagi iseloomustab seda, mis on juba toimunud. Praegused pöördelised majandussündmused võivad mõnda kirjeldatud trendi muuta. Majandusseisakuga kaasnev tööpuuduse kasv üldiselt suurendab ebavõrdsust, samuti võib riikidel tekkida vajadus kärpida sotsiaalprogramme
5 Elanike maa- 324 530 325 700 324 550 325 990 315 663 311 asulates 100 2.2 Brutopalk Autor tõi ka välja brutopalga erinevused aastatel 2003-2014 jagades Eesti viieks osaks.(Tabel 3). Hoolimata kiirest majanduskasvust ja madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus.(Rosenberg,2007). Tabelist selgub, et brutopalk on selgelt olnud suurem Põhja-Eestis ning selget väikseim Kirde-Eestis. See näitab seda, et kõrgema palgaga inimesed on koondunud Tallinnasse või selle ümbrusess ning, et maa piirkonna palgatase on madalam. Kuna suurlinnades on ka rikkamad ja jõukamad ettevõtted ning tulusamad ametikohad nagu IT spetsialistid, erinevad juhid jne, siis see on põhjuseks,
Suhteline vaesus on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõdupuu. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Rahvusvaheliselt on selleks piiriks 60% riigi keskmise elaniku netosissetulekust. Hetkel elab ligi 20% Eesti elanikkonnast aastast aastasse suhtelises vaesuses. Rikkaim viiendik teenib aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Euroopas on Eesti sellise sissetulekujaotusega ebavõrdseimate riikide esikümnes. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamik riike on avatud majandusega, s.t suheldakse aktiivselt teiste riikidega. Kuid on ka suletud majandusega riike,
Suhteline vaesus on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõdupuu. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Rahvusvaheliselt on selleks piiriks 60% riigi keskmise elaniku netosissetulekust. Hetkel elab ligi 20% Eesti elanikkonnast aastast aastasse suhtelises vaesuses. Rikkaim viiendik teenib aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Euroopas on Eesti sellise sissetulekujaotusega ebavõrdseimate riikide esikümnes. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamik riike on avatud majandusega, s.t suheldakse aktiivselt teiste riikidega. Kuid on ka suletud majandusega
Suhteline vaesus on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõdupuu. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Rahvusvaheliselt on selleks piiriks 60% riigi keskmise elaniku netosissetulekust. Hetkel elab ligi 20% Eesti elanikkonnast aastast aastasse suhtelises vaesuses. Rikkaim viiendik teenib aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Euroopas on Eesti sellise sissetulekujaotusega ebavõrdseimate riikide esikümnes. Välismajanduspoliitika Et üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamik riike on avatud majandusega, s.t suheldakse aktiivselt teiste riikidega. Kuid on ka suletud majandusega riike,kes
annaabi.ee 
