kolmesüsinikuline molekul 20. püruvaat 21. fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliste sidemete energiaks (fotosüntees on oluline kõikidele organismidele) TAGAB SÜSINIKU JA HAPNIKU RINGE 22. klorofüll taimerakkudes esinev roheline pigment 23. valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, (vajalik nähtav valgus) 24. pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26. tülakoid sisemembraani sissesopistus (kloroplastis) 27. graan tülakoidide virnad (kloroplastis) 28. strooma sisemine ruum (kloroplastis) 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? 2.Millest koosneb ATP? adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? 4.ATP tähtsus osaleb KÕIGI rakkude metabolismis 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? kolmanda fosfaatrühma lisandumisel salvestub energia 30kJ ühe molekuli kohta 6
pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustuvad Calvini tsükli. fotolüüs - ehk fotooksüdatsioon; selle käigus moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid, hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. tülakoid - kloroplasti sisemembraani sissesopistus, millel toimuvad fotosünteesi valgusreaktsioonid graan - kloroplasti tülakoidid moodustavad kettalaadsete moodustiste kuhjasid e. graanasid strooma - koht, kus toimuvad pimedusstaadiumi reaktsioonid aa 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? Lämmastikalusest adeniinist, riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP
see moodustub tsütoplasmat ümbritsevast rakukestaalusest rakumembraanist, mille sisesopistused võivad mõnikord eralduda. Bakterite ribosoomid erinevad kõrgemate organismide ribosoomidest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Bakteriraku ehitus (lisa 1, joonis lk. 10) 1. kapsel, 2. raku kest, 3. rakumembraan, 4. rakusisesed membraanisüsteemid, 5. kujunev spoor, 6. vakuool, 7. ribosoom, 8. tuumapiirkond, 9. membraani sissesopistus, 10. viburi basaaltera, 11. vibur, 12. tsütoplasma, 13. mesosoom. (EE nr.1 lk. 436) Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1. kerabakterid ehk kokid (lisa 2, foto 3 lk. 10) 2. pulkbakterid ehk batsillid (lisa 2, foto 1 lk. 10) 3. spiraalsed bakterid ehk sprillid (lisa 2, foto 2 lk. 10) 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid (lisa 2, foto 5 lk. 10) 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid (lisa 2, foto 4 lk. 10)
Sarkomeer on kahe Z-membraani vahele jääv ala. Kontraktsioonil lüheneb sarkomeeri pikkus, aktiini filament libiseb A-vöödi keskosa suunas. A-vöödi laius jääb samaks, H-vööt ja I-vööt kitsenevad. Konktraktsiooni toimimiseks on vajalik kaltsium, mille abil seostuvad filamendid üksteisega. Sarkoplasmaatiline retiikulum ulatub ühest A-I ühendusest teiseni, see lõpeb A-I ühenduste juures laienenud tsisterniga terminaaltsisterniga. Sarkolemmi sissesopistus A-I tasandil transversaal- e. T- tuubul. Kaks terminaaltsisterni T tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi. Kaltsium koguneb nendesse tsisternidesse, kui kontraktsiooni ei toimu. Punased lihakiud aeglased oksüdatiivsed kiud, palju müoglobiini Valged lihaskiud kiired glükolüütilised, vähe müoglobiiini Inimesel pole lihaste tüübid makroskoopiliselt eristatavad, lihaskiude jaotatakse: · I tüüp aeglased, punased, nt. seljas
vabalt tsütoplasmas, RNA süntees toimub DNA ja tsütoplasma kokkupuutejoonel. Erinev on ka eukarüootse ja prokarüootse raku jagunemine ja DNA segregatsioon: 1) Alguses mõlemad suurenevad ja küpsevad vajaliku määrani 2) Eukarüootidel järgneb raku küpsemisele pooldumine koos mitoosiga, prokarüootsed rakud paljunevad mitoosita tsütokineesi ehk lahknemise teel 3) Prokarüoodis puudub tsentromeer, DNA molekul kinnitub lahknemiseks mesosoomile (tsütoplasma membraani sissesopistus) 3. Mida on vaja teha selleks, et lühikese aja jooksul korduvalt DNA kaksikahelat denatureerida ja renatureerida? 4. Milline ensüüm viib läbi järgnevaid: REPLIKATSIOON – DNA polümeraasid TRANSKRIPTSIOON – RNA polümeraas: avab DNA ning sünteesib ühte ahelat kasutades komplementaarsus-printsiibi alusel RNA. Polümeraas seostub promootorpiirkonnaga ning transkriptsioon jätkub seni kuni RNA polümeraas jõuab stoppkoodonini
· Koniidid aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis, mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda · müksospoorideks e mikrotsüstideks müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C · Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest · Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk · Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel. · Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis · Aerosoomid sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele · Gaasivakuool aerosoomide kogum · Karboksüsoomid autotroofsetel bakteritel esinevad organellid, kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO sidumisel võtmeensüümiks. · Magnetosoomid raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad
Aksonite tüübid KNS-s ja PNS-s on aksonid ümbritsetud vastavalt oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Jaotatakse: *müeliintupega aksoneid - tihedasti ümbritsetud oligodendrotsüütide või neurolemmotsüütide jätketega, mis mood kihilise rullbiskviiditaolise isolatsioonikihi; viimane on suure fosfolipiidide sisalduse tõttu valget värvi; iga 0,1-1,5 mm järel on selles isolatsioonikihis näha sissesopistus, mida nim Ranvier' sooniseks, aktsioonipotentsiaal levib hüppeliselt ja kiiresti ühest Ranvier soonisest teise *müeliintupeta aksoneid - ümbritsetud oligodendrotsüütide või neurolemmotsüütide jätketest, kuid mitte täielikult; seetõttu on seda tüüpi aksonite elektriline isoleeritus märksa puudulikum kui müeliintupega aksonitel. Aktsioonipotentsiaal levib ühtlaselt ja aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda Arvestades müeliintupe ehitust ja diameetrit jaotatakse aksonid:
annaabi.ee 
