Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries. Tuntumad Taani masinaehitustooted on: · Elektrijaamade sisseseadmed · Tõstemasinad · Puidutöötlemise seadmed · Toiduainetööstuse seadmed · Jalanõude valmistamise seadmed · Ehitusmaterjalide tehaste sisseseadmed · Veskite sisseseadmed · Raudteevagunid · Pesumasinad · Köögiseadmed ELEKTROONIKATÖÖSTUS
a luuakse NATO 1949.a luuakse vastastikuse majandusabi nõukogu ehk VMN 1955.a Varssavi lepingu organisatsioon ehk VLO (sõjaline, vastukaaluks NATOle) RAUDNE EESRIIE Nelja D poliitika Potsdami konverentsil otsustati, et Saksamaa tuleb demonteerida (ettevõtete sisseseadmed võetakse kompensatsiooniks NSVL tegi nii), demilitariseerida (relvastus kaotada), denatsifitseerida ja demokratiseerida (erinev arusaam) Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NLi ja lääneriikide vahel 1970ndate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. 1955. a oli tollane SLV kantsler Konrad Adenauer käinud Moskvas arutamaks diplomaatiliste suhete loomist NLiga ja Saksa sõjavangide vabastamist. Tõeline läbimurre tuli aga koos 1969
Juulis augustis Potsdamis. Stalin oli kohal. Rooswelt oli surnud ja oli uus president Truman, Inglismaal oli algul Churchil ja lõpuks polnud, sest olid parlamendi valimised, C lahkus konvelt ja kuna tema partei ei võitnud valimisi, siis konve lõpuks tuli kohale uus peaminister Atlee. Arutati: 1. Saksamaal tuleb läbi viia DDDD. Denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine (sõjatehast demonteerida (lahti võtta) tehase sisseseadmed võeti reparatsioonideks endale, eriti harrastas seda NSVL, mõningad neist sisseseadetest suudeti ka korralikult tööle panna, osasid mitte.) 2. Otsustati kokku kutsuda rahvusvaheline sõjadribunal- et mõistaksid kohut sõjakurjategijate üle, ikka Saksamaa ja tema liitlasi mõeldi nende all. 3. Sakslased, kes elavad mujal, need tulen ümberasutada Saksamaale. Sajandite jooksul olid need sakslased poole või Tsehhoslovakkia vms aladel elanud, aga
5. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus. Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osal. tulev. per. tulu tekkimisel. Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel: 1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses); 2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses); 3) muu inventar, tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses); 4) akumul. põhivara kulum (miinuses); 5) lõpetamata ehitused; 6) ettemaksed mat. põhivara eest. Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara: · kasutusiga, · soetusmaksumus, · otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis.
Targemad mõisnikud soovitasid üle minna raharendile (kapitalism!). Uued seadused 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal võtsid neid soovitusi arvesse: · Lubati talude päriseksostmine · Teorent asendati raharendiga · Talumaad aeti krunti, st tükkidest moodustati loogilised tervikud. Majapidamised korraldasid ümber nii mõis kui talu. Mõisapõllul hakkasid tööle palgalised e moonakad. Rendi- ja müügitulude eest muretsesid mõisnikud uusi põllutöömasinaid, sisseseadmed meiereidele ja viinaköökidele. Algas maaparandus, sordi- ja tõuaretus. Talupoeg pidi ise otsustama, mida toota, et rent tasutud saaks. Viljakasvatusest tähtsamaks muutus loomakasvatus, oluliseks sai kartuli ja (eriti Lõuna-Eestis) lina kasvatamine. Moodsa põlluharimisega tutvumiseks asutatakse põllumeeste seltse. Olme poole pealt - talumajad saavad korstnad ja klaasitud aknad, pastlaid ja viiske asendavad saapad, majade ümber hakatakse kasvatama õuna- ja ploomipuid ning marjapõõsaid