kulusid, nimetatakse negatiivseteks korraldamine; riigikaitse; avaliku korra muud kulud KÜSIMUS? kogumiskindlustus, mis põhineb inimese välismõjudeks. Samas võib esineda ka tagamine; riigi rahvusvahelise esindatuse Ravikindlustuse eelarve tulud laekuvad vabatahtlikel sissemaksetel ja võimaldab soovi positiivseid välismõjusid, mille korral üks isik tagamine; riigi kodanikkonna määratlemine. sotsiaalmaksust. Tervishoiu finantseerimiseks korral koguda täiendavalt vahendeid toob oma tegevusega teistele kasu. Niisuguste Nimetatud funktsioonid moodustavad nn kaasatakse ka riigi ja kohalike eelarvete pensionieaks.
Ühishüved on riigi või kohaliku omavalitsuse osutatavad teenused, näiteks liikluskorraldus ja üldharidus. Klassikaline teenus on konkurentsitu ja välistamatu. Näiteks ei saa kedagi keelata valgusfoori regulatsiooni kasutamast ja see ei konkureeri kellegagi. Paljud ühishüved on kas konkurentsitud (eraettevõtjad ei tunne huvi, sest ei too tulu või on tasuvusaeg väga pikk) või välistamatud (so, et kõik saavad tarbida). Konservatiivne mudel põhineb eelnevatel sissemaksetel, sotsiaaldemokraatlik osutaks abi riigieelarvest ja pea igaühele, liberaalne osutaks abi tegelikele abivajajatele (nn vajaduspõhine) püüab tagada tööhõivet. Sotsiaalne turvalisus abinõude süsteem toimetuleku risk sattunud inimesele. Sotsiaalne kindlustus põhineb sissemaksetel ja solidaarsusel, sotsiaalabi on tavaliselt vajaduspõhine ja hoolekanne teenuste osutamisel Vt ka ekooli lisanduvat toetuste konspekti.
ühelt eluperioodilt teisele. Eesti pensionisüsteemi II sammast iseloomustavad lühidalt: -kohustuslikkus -eelfinantseerimise printsiip -riikliku regulatsiooniga eraõiguslik haldamine -fondiinstrument -individuaalsed sissemaksed -määratud sissemaksete põhimõttel kujunev pension -ümberjaotus üle indiviidi elukaare III sammas- vabatahtlikud pensioniskeemid Pensionisüsteemi III sambaks on vabatahtlikel sissemaksetel põhinevad kogumisprintsiibil pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS
19 1) Liberaalsed režiimid: Sotsiaalkindlustust pakutakse turu (erasektori) kaudu valitsuseelarvet läbimata (US). Üldmaksud + ja madalad sots. kindl. maksed; erasektori osalus pensionisüsteemis (UK) 2) Koprporatiivsed režiimid: Kolmepoolsed sots. kindl. asutused (a la haigekaasa). Tähtis osa on tööandja-töövõtja jagatud panusel /sissemaksetel (67% Fra, 64% Germ) 3) Sotsiaal-demokraatlikud režiimid: Üldmaksud põhilised + madalad sots. kindl. maksed (kesk)valitsuse hallata. Viimasel ajal režiimid konvergeeruvad, suureneb erarahastuse osa sots-dem. maades. Suureneb valitsuse roll korporat. maades (slaid 19). Deklareerimata töökohtade põhjused: mõlemad pooled võidavad (odavam), ei leita regulaarset töökohta, maksud on kõrged, tunne, et riik ei tee minu jaoks midagi, miks mina peaksin riigi jaoks tegema
Võib ka maksimaalselt pikendada seda väljamaksmist kuni 9 kuud. Tagatisfond (3 töötajat) ise füüsiliselt tagasimakseid tegema ei hakka. Füüsiliselt teostavad pangad. 1998. a maksis tolleaegne EVEA pank Hansapanga kaudu (3 mln kr on välja võtmata inimestel) ja Erapank Ühispanga kaudu. Nõude esitamise õigus on 5 aasta jooksul. Riik lõi uue avalik-õigusliku isiku Tagatisfond. Rahastamine toimub erasektori poolt. EV asutas selle 0 krooniga ja pankade poolt tehtud sissemaksetel elab. Kõik pangad peavad maksma max 0,5 % hoiuste pealt aastas. Min summa, mida hüvitatakse on 10 krooni. Kätte saab 9 krooni. Puudub majanduslik mõte järgi tulla. Summa võiks olla kas 50 krooni või 75 krooni. Kuidas fondi rahastatakse: · Ex ante vahendeid kogutakse ette · Ex post järgi kogutakse Eestis eelfinantseerimine. Väikse riigi puhul muudab ex post haavatavaks välja maksmist. On riike, kes kasutavad ex post süsteemi. 14.11.2007