Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Samuti on ta üks personaalarvuti sisendseameid. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Skannerite liigid: · Kassaskanner · Tasaskanner · Projektsiooniskanner · Slaidiskanner · Käsiskanner · Trummelskanner · Lehesööturiga skanner Kassaskanner Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme kassaskanneri - või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol. Tasaskanner ehk lauaskanner
Kõik skannerid kastuavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Skannerite liigid Ka veebikaamera ja videokaamera on spetsiaalne skaneermisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Siiski kasutatakse videosüsteemides paljude sensorite massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Liigitada võiks skannereid järgmiselt: · Kassaskanner · Tasaskanner · Projektsiooniskanner · Slaidiskanner · Käsiskanner · Trummelskanner · Lehesööturiga skanner Kassaskanner 15.05.10 Robert Kasela 10a Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme -kassaskanneri või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol. Tasaskanner (flatbed) e. Lauaskanner
viirustel. Kui viirus on mälus, siis seal haaratakse tavaliselt enda kätte mõni failidega opereerimisega tegelev katkestus, mis asendatakse faile nakatava programmilõiguga. Algne katkestus muidugi salvestatakse ja kutsutakse peale nakatamist vahelejäämise vältimiseks välja. Nagu näha, tegutsevad viirused suhteliselt märkamatult, tehes kõik ära kasutaja selja taga; ideaalse viiruse puhul võib täheldada vaid fakti, et mõnede programmide sisselugemine võtab rohkem aega, kui ta võtma peaks. Kiirnakatajate hulka kuuluvad näiteks Dark Avenger ja Green Caterpillar. Residentsete hulka kuulub ka levinuim failiviirus Jerusalem (ehk Friday 13th) oma paljude variantidega (Apocalypse, Barcelona, Nemesis, Payday). Mitteresidentsed failiviirused on ehituselt lihtsamad ja suhteliselt vähe levinud. Need on peaaegu sama tööpõhimõttega nagu residentsed failiviirused, ainuke vahe seisneb selles, et nakatav kood ei asetse mõnel katkestusel arvuti
Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub info sisselugemine rida- ja punkthaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Need seadmed võib jagada vastavalt nende funktsioonidele nelja põhirühma: Tasaskannerid (flatbed), Lehesööturiga (sheetfed) seadmed, Projektsioonskannerid (overhead scanner), Käsiskannerid (handheld scanner). Tasaskanner e. lauaskanner nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed
sisemäluna, sest ta on peamiselt kasutusel andmete ja käskude ajutiseks säilitamiseks. Käskude täitmine Arvuti püsimällu (ROM-i) salvestatud või muutmällu (RAM-i) laaditud programmid ja töötlusandmed ise veel arvutusoperatsioone ei juhi. Käsud tuelb kõigepealt juhtseadme abiga ja andmesiini kaudu põhimälust (RAM-ist) keskseadme vastavasse registrisse lugeda. Koostöös ALU-ga toimub iga programmikäsu täitmine kaheastmeliselt: 1.käsu sisselugemine koos analüüsiga, milliseid operatsioone tuleb vastavalt käsu sisule esile kutsuda (võttefaas- fetch cycle), 2.käsu tegelik täitmine (täitefaas). Juhtseade vastutab käskude ajalise kulgemise ja deÅ?ifreerimise eest. Ta genereerib vajalikke kahendsignaale ja tekitab nõutavaid masintsükleid. ALU võtab vastu juhtseadme poolt talle söödetud andmeid ja teostab nendega vajalikke operatsioone. Kiirus, millega juhtseade ja teised
SRAM-st odavama hinna tõttu kasutatakse DRAM-i just suurema mahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on siin suured (väike biti pindala), kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sellepärast jagatakse tavaliselt DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. Järgnevatel piltidel on näidatud kuidas toimub nende aadresside sisselugemine samade väljaviikude kaudu. Kui on valitud rida ja veerg siis osutatakse ühele bitile maatriksis. Sõna järgulisus saavutatakse sellega, et neid maatrikseid on üksteise peal mitu kihti. Dünaamilise mälu juhtimine: Rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu. Ajaliselt toimub lugemine järjestikuliselt, mis muudab mälu poole pöördumise aeglasemaks. DRAM-i mõistete juures on toodud ka mõned võtted, mis pöördumist võimaldavad kiirendada.
SRAM-st odavama hinna tõttu kasutatakse DRAM-i just suurema mahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on siin suured (väike biti pindala), kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sellepärast jagatakse tavaliselt DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. Järgnevatel piltidel on näidatud kuidas toimub nende aadresside sisselugemine samade väljaviikude kaudu. Kui on valitud rida ja veerg siis osutatakse ühele bitile maatriksis. Sõna järgulisus saavutatakse sellega, et neid maatrikseid on üksteise peal mitu kihti. Dünaamilise mälu juhtimine: Rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu. Ajaliselt toimub lugemine järjestikuliselt, mis muudab mälu poole pöördumise aeglasemaks. DRAM-i mõistete juures on toodud ka mõned võtted, mis pöördumist võimaldavad kiirendada.
värskendamine (refresh) mille käigus kirjutatakse pidevalt infot uuesti üle. SRAM-st odavama hinna tõttu kasutatakse DRAM-i just suurema mahulise põhimälu valmistamiseks. DRAM on aeglasem kui SRAM. Mälu moodulite mahud on siin suured (väike biti pindala), kuid mikroskeemile ei ole võimalik teha piisaval hulgal väljaviike. Sellepärast jagatakse tavaliselt DRAM-i aadress kaheks osaks rea aadress ja veeru aadress. Järgnevatel piltidel on näidatud kuidas toimub nende aadresside sisselugemine samade väljaviikude kaudu. Kui on valitud rida ja veerg siis osutatakse ühele bitile maatriksis. Sõna järgulisus saavutatakse sellega, et neid maatrikseid on üksteise peal mitu kihti. Dünaamilise mälu juhtimine: Rea ja veeru aadressid loetakse sisse samade väljaviikude kaudu. Ajaliselt toimub lugemine järjestikuliselt, mis muudab mälu poole pöördumise aeglasemaks. DRAM-i mõistete juures on toodud ka mõned võtted, mis pöördumist võimaldavad kiirendada.
digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub info sisselugemine rida- ja punkthaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Need seadmed võib jagada vastavalt nende funktsioonidele nelja põhirühma: o Tasaskannerid (flatbed), o Lehesööturiga (sheetfed) seadmed, o Projektsioonskannerid (overhead scanner), o Käsiskannerid (handheld scanner). Tasaskanner e. lauaskanner nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed
annaabi.ee 
