Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisselaskmine" - 8 õppematerjali

TRAALPÜÜK
16
ppt

TRAALPÜÜK

vaieriga. Seejärel tõmmatakse vaier pingule. Üleminekuots jääb vabalt rippuma. Laevale antakse käik ja traallauad ühendatakse kinnituskettidest lahti. Tähtis on traalaluad läheksid vette õieti. Seepärast on kiirus sel ajal 4-6 sõlme. Kui traallauad on vees lisatakse traalimiskiirust kuni ca 100 m vaiereid on välja lastud, siis vähendatakse kiirust normaalseks Traalnoot on merepõhjal püügivalmis, vaierite sisselaskmine lõpetatakse ja traaler hakkab liikuma vajalikul püügikiirusel KAKS IKT R AALIMINE · 2 laeva veavad traali · Peatraalerilt lastakse traalnoot vette · Traallaudu ei kasutata · Tuleb jälgida, et mõlemad traalerid liiguksid paralleelselt ja ühesuguse kiirusega TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Merendus → Kalapüügitehnika
29 allalaadimist
Traalpüügi terminid
2
doc

Traalpüügi terminid

horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt. Traalimine - traalnooda pukseerimine laeva järgi ettenähtud kiirusega, kusjuures jälgitakse pidevalt kajaloodiga ja traalianduritega kalade liikumist ning merepõhja. Traalnooda väljavõtmine - traalnooda väljavõtmist alustatakse vaierite väljavõtmisega vintsi abil vähendades laevakiirust. Pärast vaierite väljavõtmist

Merendus → Merepraktika
10 allalaadimist
II maailmasõda
2
doc

II maailmasõda

Eesti valitus nõustus 1939 NSV Liiduga sõlmida vastastikuse abistamise lepingu, mille käigus loodi Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid ­ Valitsus ei saanud keelduda, sest ähvardati asjad vägivaldsel teel lahendada. 28. sept. kirjutati ­ 18. okt. hakati üksusi paigutama. Tegelikult oli tark, et oldi alistunud, mitte nagu Soome, kes astus sõtta, sest lõpuks pidi ka too riik NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 16. juuni ultimaatum ­ punaväelaste sisselaskmine ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine ­ sõjaline vastupanu oleks olnud lootuseti, nõustuti. Oleks küll võinud üritada, aga see oleks ilmselt läbikukkunud ning nõustumist oleks vaid edasi lükatud. Seega valitsus otsustas õigesti. Minupoolne hinnang: EV valitsus küll pidi halbade tingimustega nõustuma, kuid sellest poleks olnud pääsu, kuid vähemalt saadi aru, et pole mõtet vastupanu osutada, sest pole selliseid ressursse. 5. Miks suutis Hitler Prantsusmaa 1940

Ajalugu → Ajalugu
163 allalaadimist
Traalpüügil püügioperatsioonid
30
odt

Traalpüügil püügioperatsioonid

.........................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE..................................................................................................8 TRAALIMINE.....................................................................................................................................9 TRAALNOODA VÄLJAVÕTMINE.................................................................................................10 TRAALNOODAST KALA VÄLJAVÕTMINE................................................................................11

Merendus → Kalapüük
19 allalaadimist
MOOTOR ja selle kasutamine
18
pdf

MOOTOR ja selle kasutamine

*klappide ebatihedus Mootori võimsus oleneb surveastmest, silindrite töömahust e litraazist ning väntvõlli pöörlemissagedusest. Diiselmootorite surveaste =15...21. Mida suurem surveaste seda rohkem energiat kulub õhu kokkusurumisele. Suurte veoauto mootorite ligikaudne töömaht on vahemikus 10...14 l. Diiselmootorite väntvõlli pöörlemissagedus on vahemikus 1500...5500 pööret/ min Gaasijaotusmehhanism Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ülesanne on puhta õhu õigeaegne sisselaskmine silindritesse ja heitgaaside väljalaskmine silindritest. Mootoritel on enamasti rippklappidega gaasijaotusmehhanism, mis tagab silindrite parema täitumise ja tühjenemise, võimaldab suuremat surveastet ning suurendab mootori võimsust ja ökonoomsust. Mootorilt suurima võimsuse saamiseks tuleb silindrid põlemisjääkidest hästi puhastada ja korralikult puhta õhuga täita. Selleks avatakse või suletakse klapid veidi enne või pärast surnud seisu.

Tehnoloogia → Tehnoloogia
32 allalaadimist
NAKKEPÜÜNISED
45
ppt

NAKKEPÜÜNISED

18 Põhjaseisevvõrgud 19 20 Põhjaseisevvõrkude asetus püügil Pelaagiline seisevvõrk Raamvõrk 21 Raamvõrk 9.2. Triivvõrgupüük 22 Ujukid Triivvõrgupüük 23 Triivvõrgupüük 24 Triivvõrkude sisselaskmine (jadana) 25 Ülemine selis ujukitega Alumine selis raskustega 26 Triivvõrk sardiini püügiks Tugevdussilmad 27 28 Lõhepüügi triivvõrk Valguspoi 29 Figuurne nakkevõrk Tarind triivvõrkude asetamiseks jää alla Figure

Merendus → Kalapüügitehnika
36 allalaadimist
Traapüük
5
ppt

Traapüük

knots, and this is maintained until the required length of warp, less 50 fathoms is paid out. The speed is then reduced to a trawling speed of around 3 or 4 knots. Kui traallauad on vees lisatakse traalimiskiirust kuni ca 100 m vaiereid on välja lastud, siis vähendatakse kiirust normaalseks 70 The gear on the seabed in the fishing position. Traalnoot on merepõhjal püügivalmis, vaierite sisselaskmine lõpetatakse ja traaler hakkab liikuma vajalikul püügikiirusel 71 72 73 74 Traallaudade veeskamine. Laeva kiirus on suurem 75 76 Traalnooda pardale võtmise algus, vähendatakse kiirust ja hakatakse vaiereid hiivvama 77 Hauling the Trawl The hauling procedure is illustrated by a sequence of illustrations below. The speed of

Merendus → Kalapüügitehnika
35 allalaadimist
Praktika aruanne - Tallinnk Star
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Infrapuna kiirguse tagajärjel tekib anduri otstele alalisvool, mille suurus näitab ära leegi spektri värvuse. Kui leek kustub katlast, siis sulgevad andurid kütuseklapid ja annavad välja alarmi. 4.6. Laeva veemagestusseadmed Veemagesti tööparameetrid ja üldandmed: Valmistaja tehas Alfa Laval Tüüp üheastmeline plaatmagesti Arv 1 Soojendusvee sisselaskmine 70-91°C rõhul 1-6bar 68 Merevesi sisse 30°C Tootlikkus 15m3/24h Destillaadi soolasisaldus 4ppm NaCl Soojendusvee läbivool 42,3m3/h Konstruktsioonilt on magesti silindrililise horisontaalse kerega, mille sisse on paigaldatud aurusti ja kondensaator. Aurusti on alumises osas, kondensaator ülemises, teineteisest on nad eraldatud separaatoriga (roostevaba kiududest). Vaakum

Merendus → Merepraktika
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun