Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment. Pöördemoment on määratav pidurdusseadmega mootori katsetamisel stendil. Tsükli indikaatortöö Wc,i: Wc,i pdV Indikaatortöö defineeritakse kahel viisil. Töötsükli tegelik indikaatortöö Wc,in vastavalt joonisel 1
juhtimiseks ( e. liigõhutegur). Õhulugejaid on olemas üle kolme erineva tüübi(laba tüüpi, kuumtraat-kile, hõrendusandurid) Kütuse rõhu andur. Samuti jällegi tähtsam turbomootorile, mis annab teada millist rõhku hetkel kütusepump toodab. Vastavalt saadud signaalidele, aju korrigeerib vastavalt vajadusele ning gaasipedaali asendist kütuse rõhku. Gaasipedaali asendit jälgib spetsiaalne andur, mis reguleerib drosselklappi sisselasketraktis. Kõige eelpoolnimetatud anduritega ja juhtploki tulemusena saadud tulemused saadetakse pritsesüsteemi, mis varustabki läbi pihustite mootori kütteseguga. 1.3 Süütemomendi kontrollimine anduritega Teiseks tähtsaimaks ülesandeks autoajul on eelpoolnimetatud küttesegu süütamine. Kvaliteetne ja täpne süütemoment on efektiivselt töötava mootori üks põhinõudeid, mis tagab kütuse täielikult ja õigeaegse põlemise. Sädelahendushetke kalkuleerb juhtarvuti koos
Mootoripooltarendatav pöördemoment oleneb: 1) silindrisseantavaõhuhulgast, 2) silindrisseantavakütusehulgast, 3)küttesegusüütamisehetkest.Mootoritööjuhti mine on nendekolmeparameetrijuhtimine. 41. Karburaatori tööprintsiip Karburaatoriks nimetatakse kvaliteetse töösegu valmistamist pihustunud või aurustunud kütusest, karterigaasist ja sisseimetavast õhust. Tööprintsiip: 1) õhu liikumine karburaatoris ja sisselasketraktis 2) kütuse liikumine kanalites ja läbi kalibreeritud düüside 3) kütuseemulsioooni liikumine pihustites 4) kütuse segunemine puhastatud õhuga, pihustamises ja aurustumises 42. Sissepritsesüsteemide tüübid Sissepritsesüsteemid jagunevad mehaanilisteks (MPS) ja elektroonilisteks sissepritsesüsteemideks (EPS). Tüübid: Ühepunktiline sissepritse, mitmepunktiline sissepritse ja otsene sissepritse 43
Silindri täitmine värske õhuga peab kulgema selliselt, et see täituks Pöörete mõju täiteastmele sõltub mitmest asjaolust. Hüdrauliliste 1. põlemiskambri vabastamisega töötanud gaasidest ja värske õhu maksimaalselt. takistuste suurenemise tõttu sisselasketraktis väheneb suurtel pööretel või küttesegu silindrisse juhtimisega . Tegelikult jääb silindri täide väiksemaks , sest sisselasketrakt takistab rõhk Pa ja suureneb jääkgaaside tegur r. .Täiteaste on maksimaalne 2. Tegelikus ringprotsessis esineb paisumisel ja
K a h e s i l i n d r i l i s e ühe k a r b u r a a t o r i g a did. Silindrite töötamise ühtlust kontrollitakse nende mootori (M2K-IO3) s i l i n d r i t e täitumisüht- kordamööda väljalülitamisega. Seejuures tuleb mahavõe- I u s e reguleerimine. Sellise reguleeringu vajadus tud küünlajuhe ühendada massiga, et vältida süütepooli võib tekkida erinevast hüdraulilisest takistusest kummagi ülekoormamist. silindri sisselasketraktis. Tehas asetab selleks karburaa- Selline tehase poolt pakutud reguleerimisviis pole kuigi tori ja sisselasketorustiku vahele piirderõnga (joon. 112). täiuslik, sest piirderõngas tekitab sisselaskekanalis keeri- seid, mis halvendab silindrite täitumist ja võib seega olla mootori võimsuse vähenemise põhjuseks. Paremaid tule-
annaabi.ee 
