Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. 2 Reguleeritavad gaasijaoutsfaasid Pikaketiajam Selle ajami iseärasuseks on see, et väntvõllilt käitatakse väljalaskeklappide nukkvõll ja selle nukkvõlli teisest otsast käitatakse pika keti abil sisselaskeklappide nukkvõll. Nüüd sõltub olenevalt sellest, kummalt poolt ketti pingutada, sisselaskeklappide nukkvõlli asend väntvõlli suhtes, seega muutub sisselaskeklappide avamise moment, väntvõlli suhtes. Kummalt poolt ketti pingutada määrab ära arvuti. Keti pingutamine toimub hüdrauliliselt. Arvuti poolt antavad elektrilised käsud avavad ventiile, mis juhuvad surve all oleva õli hüdrosilindre ühele või teisele poole. Elektro-hüdrauliline klappide ajam
lisakütteelementidel parandavad küttesegu ettevalmistust. Eripikkuste kanalite ja nende hargnemiskohtade erisuguse kuju tõttu ei jagune kütus ühtlaselt kõikidele silindritele. Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui hargpritseseadis. Hargpritse Hargpritse korral on klapp-pihusti igal silindril, paiknedes sisselasketorustikus otse sisselaskeklapi ees. Segu sisselasketeekonnad on ühepikkused ja kütuse jaotumine ühtlane. Sisselaskeklappide lähedane paigutus väldib külmal mootoril kütuse kondenseerumist seintele ja heitgaasi koostise halvenemist Otsepritse Otsepritse puhul rakendatakse hargpritse põhimõtet. Kütus pritsitakse elektriliselt juhitavate pihustite kaudu kõrge rõhu all otse põlemiskambrisse. Seal moodustub sisseimetud õhust ja kütusest homo- või heterogeenne segu – olenevalt mootori ehitusest ja töörežimist.
osaprotsessid tagastamatud ning ka mootori klappide ja avade hüdrodünaamiline takistus avaldab mõju. [3] 6 Neljataktilise mootori iseärasuseks on sisse- ja väljalaskeklapid mootori silindris. Imemistaktil liigub kolb ülemisest surnud seisust alumise surnud seisu poole, sisselaskeklapp (-klapid) on avatud ja mootori silindrisse imetakse õhku (segu), kusjuures sisselaskeklappide ja kanalite hüdrodünaamilise takistuse tõttu on rõhk imemistaktil atmosfäärirõhust mõnevõrra madalam. Järgneb keha komprimeerimine kolvi liikudes ülemise surnud seisu suunas, kõik klapid on seejuures suletud. Veidi enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kütus, millele järgneb intensiivne põlemine ja järsk rõhutõus. Põlemine lõpeb kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas. Seejärel põlemisgaasi paisudes rõhk langeb, kuni veidi enne alumist
Iga 500 tunni tagant: Kontrollida ja õlitada masina juhtimis mehhanismi Kontrollida vee kvaliteeti Silindrirõhkude mõõtmine Võtta õliproovid Iga 1000 töötunni tagant: Puhastada turbiinide õhufiltrit Kontrollida ning katsetada automaatikat Küttuse etteande pumba õlitamine Eelõlituspumba õlitamine Vahetada kütuseflitrid Vahetada õlifiltrid Vaadata üle klappide seisukorda (klappivahesid) Iga 2000 töötunni tagant: Kontrollida õhuvahejahutite vee poolt Sisselaskeklappide ülevaatus Määrdeõli vahetus 49 Kontrollida manomeetreid, vajadusel vahetada vigased Vahetada õli pööreteregulaatoris Kontrollida mehaanilist pööretepiiraja töökorda Kontrollida elektro-pneumaatilis pööretepiirajat Iga 4000 töötunni tagant: Puhatada õhujahuti Kontaktorite ja kaablite hooldus Konrollida turbiinide jahutussärkide vee poolt ja vajadusel puhatada
taktilistel mootoritel töötavad pikaajaliselt täiskoormusel. langevad komprimeerimise parameetrid protsessi lõpus pc H- 0,126 kg-kg Õhu ja kütuse hea segunemine saavutatakse 4-taktilistel mootoritel ja Tc halvenevad tingimused kütuse süttimiseks. sisselaskeklappide asetuse ja põlemiskambri pinna kuju valikuga. 2- Eriti järsult langeb polütroobi näitaja pöörete S - 0,10 kg/kg taktilistel mootoritel oleneb küttesegu moodustumise kvaliteet vähenemisega väikelitraaziga mootoritel, kuna sellistel O- 0,04 kg/kg läbipuhe akende kujust ja nende asetuse nurgast silindri telje suhtes
tagamiseks. Toiteregulaator (nivooregulaator) saab signaali katla trumli nivoolt ja muudab katla toiteklapi asendit 2. Auruturbiini rootori pöörlemissageduse reguleerimine . Ei kuulu otseselt katla juurde, kuid seob katelt energia tarbijatega auruturbiini energeetilise bilansi kaudu. Auruturbiini võimsuse ja pöörlemissageduse regulaator saab signaali turbiini rootori pöörlemissageduselt ja muudab auruturbiini sisselaskeklappide (reguleerklappide) asendit. Muudab auru kulu ja ühes sellega ka auru rõhku. 3. Aurukatla energeetilise bilansi reguleerimine . Soojusvõimsuse regulaator (kütuse regulaator) saab signaali auru rõhult katla järel (aurutarbija ees) ja muudab kütuse etteandmist. 4. Kütuse ja põlemisõhu vastavuse reguleerimine. Põlemisprotsessi ökonoomsusregulaator (õhuregulaator) saab signaali kütuse kulult ja muudab õhupuhuri tootlikkust.
annaabi.ee 
