uute oskuste kohta, mida on omandatud. Ei ole mõtet hinnata peegeldatud teadmisi, mis on meie oma sõnadega kirjapandud. Sellel ei ole mõtet. Kontekstväline hindamine Eenevaga seindub seoses kontekstiga, kas hindamine peaks olema seotud kontekstilisusega. Kui hindamine on mõeldud esitama deklaratiivseid teadmisi siis on konteklsti välisus omal kohal. Kui aga soovitakse hinnata funktsionaalseid teadmis tuleb teha konteksti sisulisi töid. Üldlevinud viga on hinnata ainult sissejuhatavaid deklaratiivseid teadmisi, mitte nei põhinevaid funktsionaalsid teadmisi. Järgmised õpiväljundid on võetud tastusravi õppekavast, sulgudes on märgitud taksionoomia ja teadmiste liik. Terviklik ja analüütline hindamine. Hiinata tuleb terviklikust, mitte ainult osasid, millest koosneb tekst. Teksti hindmaine osadest võib tekitada probleeme. (lk 191) Koolide ja ülikoolide tunnuseks paistab olevat eraldi hindmaine ja see järel osahinnete kokkuliitmine lõpphindeks
Esiteks tehti eelmisest vaatlusest kokkuvõte ning vaadati, kuidas muuta struktureerimata vaatlust spetsiifilisemaks. 2.4 Intervjuu Antud uurimistöös kasutati uurimisemeetodina poolstruktureeritud intervjuud. Esmalt tuli leida sobivaim küsimus, mille põhjal intervjuud koostama hakata. Selleks osutus küsimus,,Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu Valimistesse?" Leiti, et sellele on võimalik vastata intervjuu meetodiga. Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad
kooskõlas seadusega ja riive peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kooskõlas seadusega tähendab, et riive õiguslik alus peab tulenema siseriiklikust õigusest (nt isiku jälgimine). Kokkuvõttes: Eraelu ja privaatsus on määratlemata õigusmõisted ning nende kohaldamine ja piiride määratlemine sõltub nii faktilisest asjaoludest kui igast konkreetsest isikust. *Eneken Tikk Ja Ants Nõmper (2007) "Infoõigus"; Kirjastus Juura. (Siit vaadake sissejuhatavaid osasid infovabaduse, informatsioonilise enesemääramisõiguse ja väljendusvabaduse osas. Kohtulahendeid ja ELi regulatsiooni ärge lugege.) Lk 37 – informatsiooniline enesemääramisõigus(3.2). Mõistlik on keskenduda kohe alguses ainult ühele enesemääramisõiguse tahule – informatsioonilisele enesemääramisele. 22 Tänapäevast informatsioonilise enesemääramisõiguse kontseptsiooni on kõige
laiema haaradega protsessid, olud ja tingimused, millele üksikisik kohandus. Majandus keerleb: inimesed peavad lahendama küsimuse, kuidas kasutada piiratud vahendeid, nt aeg ja raha ja tööjõud selleks et saada mingi produkt või tulemus. Tulemuseks võib olla kasum, prestiiž või õnn. 30ndatel eraldi mõttesuund hakkan etno raames kujunema. Varem majandust eraldi üldse ei võetud ette, nüüd hakkab tekkima spetsiifiline majanduslik huvi. Pärast sissejuhatavaid arutlusi 50ndatel jõudis maj.anto nii kaugele, et kujunes kaks koolkonda: 1) Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad(kasumiprintsiip). Arvasid et lääne majandusseadused on universaalsed. Pole vahet, mis ühiskonnas ta on, ta on ikka majandus. See kehtib ka mittelääne ühiskondades. Põhiline universaalne nähtus on kasumiprintsiip, kõikides ühiskondades elatusvahendeid kasumisaamise eesmärgil. Majandus põhineb individuaalsel motivatsioonil. See
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ~oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ~oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ~oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine "Algebra ja geomeetria". Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ~oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ~ope. Uue ~oppekava kohaselt on selle ~oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi
¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ˜oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ˜oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ˜oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine ”Algebra ja geomeetria”. Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ˜oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ˜ope. Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi
annaabi.ee 
