Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegijad. Sest surnukehad tegelikult liiguvad nad lagunevad tohutu intensiivsusega koos mulla ja vee liikumisega. Loomulikult ei ole see selline liikumine nagu jooksmine ja hüppamine, aga siiski liikumine. Autori väitel on fotosid vaadates justkui kuulda vaikset kihisemist või sisinat (mina ei kuulnud midagi:). See olevat surma keel (ohjumal, küll see on jube artikkel, aga mul polnud aega uut otsida). Sellel keelel pole sõnu lauseid nagu elavate omal, see on voolav, mulksuv ja kihisev. See on laialivalguv keel, mis valgub üle sõna- ja kehapiiride. Selles keeles, mis sünni ja surma piiri ületades siseneb maailma (kus subjekt ja objekt pole teineteisest lahutatud), muutuvad meie kõik meile tuttavad näod teistsugusteks märkideks
Talle tuli meelde, et oli korvi voodi all näinud. Voodi all oli hirmus tolmune. Koerake puhus tolmu voodi alt vähemaks. Ikka oli voodi all nii tolmune, et koer ei näinud midagi. Pati vilistas, et Malle talle appi tuleks . Malle tuligi Patile appi. Nii suurt tolmu hunnikut nähes imestas Malle kõvasti “oi- oi-oi, oi-oi-oi” . Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna. Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni. Järsku kuulis Pati kivi all sisinat “ss-ss, ss-ss”. Kes see küll sisiseb nii “ss-ss, ss-ss”, imestas Malle. Kivi alt roomas välja rästik. Rästik ütles “ssss”. “Kes sa oled?”, küsis Malle“. “Mina olen uss”, vastas rästik. Meie sind ei sega, meie otsime seeni”, ütles Pati. Rästik hakkaski kivi alla tagasi roomama. Ta roomas vaikselt sisisedes uu-ss, aa-ss, uu-ss, aa-ss. Nüüd said sõbrad seeni edasi korjata. Lõpuks oli korv seeni päris täis. Malle ja Pati hakkasid koju minema.
Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis. Võib kaduda plahvatades. Liikudes tekitab sisisevat heli. Liibuv keravälk Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, jooksva inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida silmadega. Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat. Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline välk laskub inimesele, siis tekivad rasked põletushaavad. Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, purustades ümbritsevaid esemeid. On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma. P. L. Kapitsa arvamus Keravälk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on kõige intensiivsem. See seletus sobib kokku
Kõik inimesed oskasid ussisõnu, mida päris ammustel päevadel olid meie esivanematele õpetanud muistsed ussikuningad. Minu sündimise ajaks oli kõik muutunud. Vanemad inimesed veel mingil määral ussisõnu kasutasid, aga tõelisi tarku oli nende seas väga vähe; noorem sugupõlv aga ei viitsinud raske keelega enam üldse vaeva näha. Ussisõnad pole lihtsad, inimkõrv suudab vaevu tabada kõiki neid juuspeeni erinevusi, mis lahutavad ühte sisinat teisest, andes lausutule sootuks teise mõtte. Samuti on inimese keel esialgu võimatult kohmakas ja paindumatu ning kõik susinad kõlavad algaja suus üsna sarnaselt. Ussisõnade õppimist tuleb alustada just nimelt keelele mõeldud harjutustest selle lihaseid tuleb treenida päevast päeva, et keel muutuks sama vilkaks ning osavaks kui maol. See on esiotsa kaunikesti tüütu ja seetõttu pole imestada, et
Nad läksid põdratagavarasid sööma Vootele onni all olevasse keldrisse. Süües lämbus onu ära ja suri. Luuk kukkus kinni ja L ei pääsenud välja. Ta murdis redelilt kukkudes vasaku käe kahest kohast. Kuna rästiku magasid, ei kuulnud tema appihüüdeid ega sisinaid keegi. Õnneks jätkus liha, aga laip hakkas mädanema ja mürgitas keldri õhku. L kaotas teadvuse ja arvas, et sureb. See hais jäi aga eluajaks talle ninna. Lõpuks kuulis tema sisinat unest ärganud ussikuningas ja rästikud kangutasid luugi lahti. 15.peatükk Mets tungib peale, aga külarahvas kardab metsa, sest seal elavat igasugu olendeid. L oli viimane mees peres. Salme kohtus jälle karuga ja ema oli kuri. Salme ütles, et tal polegi peale Mõmmi kellegagi abielluda, ja ema pidi sellega leppima. Ema käis karu koopas ja Mõmmi hakkas talle väga meeldima. Karud olid himurad loomad ja Tambet ei sallinud neid, kuna karud on ka rumalad ega käi hiies
Vares, keda sa joonistad? Lapsed vastavad. · Õpetaja ergutab lapsi kirjeldama loomi, aidates leida õigeid sõnu ja väljendeid. Käeline tegevus Lapsed lõpetavad pildil loomad ja värvivad need. Mäng Lapsed imiteerivad kordamööda kõigi tuttavate loomade liigutusi või tegevust ja püüavad arvata, keda kujutatakse. Õpetaja aitab leida sobivaid liigutusi ja häälitsusi, näiteks: õpetaja näitab, kuidas käega kujutada madu, imiteerib mao sisinat; sammub raskelt ja lehvitab kätega suurte kõrvade kujutamiseks ning aitab lastel arvata, et ta kujutab elevanti; õpetaja näitab, kuidas orav krõbistab pähkleid süüa, ja aitab lastel arvata, kes nii sööb. Üks laps hakkab suurele pabertahvlile või tahvlile osade kaupa midagi joonis- tama. Teised peavad ära arvama, mida joonistatakse. Kes õigesti arvas, on järgmine joonistaja. 96 Õpetajaraamat
• Nägemisega seotud, erinevad linnud: ventral visual pathway 1. Pole võimelised mäletama • Kategoriseerimine- millised linnud (taju+ mälu+tähelepanu) STS • sündmusi – lisaks linnulaul infona; ristuv modaalsus • kohti • Vastus; • keelt – kuuled mao sisinat, vaatad teele (fr. kiireneb, RR↑ jne) • infer.TS kahjustus- tahtlik meenutamine↓ – emotsioon: amügdalast: posit., negat. v neurtraalnesellest oleneb käitumine ohtlik stiimul 2. Oluline funktsionaalne asümmetria: vas.TS-verbaalne mälu, par.TS -mitteverbaalne —õige mälu (nägudele jne)
annaabi.ee 
