pole keegi suutnud hiljem matkida." (10.03.2007). Kohati ajavad autori sõnamängud tõepoolest naerma satiiriline naer võib olla vahel teravamgi relv kui kuri kriitika. Rabelais sõnastab ka ise raamatu kokkuvõttes oma peamise idee ja ütleb, et nii tema kirjutajana kui ka tema lugejad väärivad mõistvamat suhtumist kui terve kari silmakirjalikke inimesi,"kes tahavad rahvast uskuma panna, et nad muud ei teegi, kui kaevavad oma sisimasse, mõtisklevad ja palvetavad, paastuvad ja suretavad liha, ning see pisku, mida nad söövad-joovad, on tarvilik ainult nende ülihapra inimliku olemise jalulpüsimiseks; aga tegelikult nad prassivad jumal teab mismoodi." Hea tahtmise korral võib Rabelais' teoste eeskujul leida võltsmoraali ka tänasest päevast, meie võimueliidi keskelt. Marell Rõss
Öeldakse küll, et maailmas jagunevad inimesed headeks ja halbadeks, kuid et kedagi sildistada, tuleb teda põhjalikult tundma õppida. Inglise kirjanik J. K. Rowling on kirjutanud "Kui sa tahad teada, milline on inimene tegelikult, siis vaata hoolikalt, kuidas ta kohtleb endast allpool olevaid inimesi, mitte aga endaga võrdseid". Mõne eksimuse pärast ei saa inimese olemust paika panna. Heites pilgu sügavale oma sisimasse- südamesse, leiame tõe iseenda olemuse kohta. Kuid mis on üldsegi tõde? Öeldakse, et inimesed ajavad terve oma elu tõde taga kuid Kui küsida kelleltki juhuslikult, et mida teie ajate taga oma elus, siis jääksid nad mõttesse. Igaühel oleks erinev vastus kuna tõde on suhteline. Tõde on sõnadesse sama raske panna kui ka armastust. Vahel ei tahetagi tõde näha sest ei taheta enda eksimusi ja vigu tunnistada ning peetaksegi silma kinni pigistamist kergemaks kui tõele näkku vaatamist
Goethe hakkas huvi tundma alkeemia vastu. Ta otsis vastust küsimusele, kuidas on jumal ja loodus teineteisega seotud. Selline tunnete ebamäärane käärimine sai aluseks ,,Faustis" olevatele probleemidele. 1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates tule see suunata oma sügavasse sisimasse. Tutvumine Herderiga laiendas tema silmaringi veelgi. Rooma ja Prantsuse klassitsistide teoste asemel asetati aukohale Homeros ja Shakesbear, keda tõlgendati, kui ürgloodusjõulisi geeniusi, kelle tunnete sügavus ja rikkus määras looduse tunnetamist. See tähendas, et oli vaja luua oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes
väljendub tema emotsioonides ja käitumises. Siinkohal ei saa seda samuti lahterdada, sest inimesed on oma hingelt ja olekult väga erinevad. Võidakse küll öelda, et inimesed jagunevad headeks ning halbadeks, kuid selleks, et kedagi sildistada, tuleb teda põhjalikult tundma õppida. Inimese olemust ei saa paika panna mõne tema eksimuse järgi. Tõe iseenda olemuse kohta leiame, heites pilgu sügavale oma sisimasse – oma südamesse. Kuid mis see tõde siis õieti on? Räägitakse ikka, et inimesed ajavad terve oma elu tõde taga, kuid kui kellegilt küsida, mida nad täpsemalt otsivad, siis ilmselt jääksid nad esialgu mõttesse. Ka vastused oleksid tõenäoliselt erinevad. Sest tõde on suhteline. Seda on sama keeruline sõnadesse panna kui armastust. Tõe üldine tähendus on inimeste jaoks erinev. See võib olla näiteks aususega seotud. Kui sa
heidetud valguspilt, läbinisti näivus... Tungime me üha enam müüdi sisse. * Nii kogeme me äkki fenomeni, mil on aga teadaoleva optikaga vastupidine suhe. Nii nagu me jõulise katsega päikesesse vaadata end pimedaks muudame, aitavad meid tumedad värvilised klaasid ravivahendina silme ees. Ka Sophoklese kangelaste valguspildiilmingud, maskide apolloonilisus on looduse sisimasse ja hirmuäratavasse vaatava pilgu hädavajalikud katted. Ainult et silmi vigastas jube öö ja tervistamise laigud on säravad. Vaid nõnda mõistame õigesti kreeka rõõmsameelsuse tõsist ja väljapaistvat mõistet. * Kreeka lava kannatusterohket kuju, õnnetut Oidipust, mõistab Sophokles kui õilist inimest. Kes hoolimata eksitusest ja hädast oma tarkusele kindlaks jääb
" · Leonardo maalis 14-aastast Ceciliat, Moro armukest. "Daam hermeliiniga" asub Krakovi maaligaleriis. "Cavallo" · Leonardo hakkas saama palju tellimusi ning rajas bottega. · Leonardo nõuanded maalikunstnikule: "Vanamehi peab kujutama laiskade ning aeglaste liigutustega, vanaeitseid resoluutsete ja nobedatena. " "Hea maalikunstnik peab tähele panema kahte asja: inimest ja tema mõttemaailma, mille ta on peitnud oma sisimasse, see ongi kõige tähtsam." "Maalikunst on inimese kõige kõrgem kunst." · 1487. a sai Leonardo käsu luua Francesco Sforza ratsamonumendi ning selle loomisega pidi ta võistlema Verrocchio monumendiga. · "Cavallo" ehk "Hobune" seda sõna kasutas Leonardo ratsamonumenti nimetades ega maninud kordagi hertsogi nime. · Leonard otsustas hobuse panna tagajalgadele seisma, mis tollal oli ennekuulmatu.
annaabi.ee 
